[BJT Vol V-4-2] [\z Vin /] [\w IVb /]
[PTS Vol V - 2] [\z Vin /] [\f II /]
[BJT Page 424] [\x 424/]
[PTS Page 236] [\q 236/]

Vinayapiñake
Cullavaggapàëi
(Dutiyo bhàgo)

Namo tassa bhagavato arahato sammà sambuddhassa.

9. Pàtimokkhaññhapanakkhandhakaü.

Pañhamabhàõavàraü

Pàtimokkhuddesayàcana

1. tena samayena buddho bhagavà sàvatthiyaü viharati pubbàràme migàramàtu pàsàde. Tena kho pana samayena bhagavà tadahuposathe bhikkhåsaïghaparivuto nisinno hoti.

Atha kho àyasmà ànando abhikkantàya rattiyà nikkhante pañhame yàme uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà bhagavantaü etadavoca: " abhikkantà bhante ratti nikkhanto pañhamo yàmo ciranisinno bhikkhusaïgho uddisatu bhante bhagavà bhikkhånaü pàtimokkhanti. Evaü vutte bhagavà tuõhã ahosi.

Dutiyampi kho àyasmà ànando abhikkantàya rattiyà nikkhante majjhime yàme uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïghaü karitvà yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà bhagavantaü etadavoca: "abhikkantà bhante ratti nikkhanto majjhimo yàmo ciranisinno bhikkhusaïgho uddisatu bhante bhagavà bhikkhånaü pàtimokkhanti". Dutiyampi kho bhagavà tuõhã ahosi.

Tatiyampi kho àyasmà ànando abhikkantàya rattiyà nikkhante pacchime yàme uddhaste aruõe nandimukhiyà rattiyà uññhàyàsanà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà yena bhagavà tena¤jaliü paõàmetvà bhagavantaü etadavoca: " abhikkantà bhante ratti. Nikkhanto pacchimo yàmo, uddhastaü aruõaü, nandimukhã ratti, ciranisinno bhikkhåsaïgho. Uddisatu bhante bhagavà bhikkhånaü pàtimokkhanti. "

"Aparisuddhà ànanda parisà"ti.

[BJT Page 426. [\x 426/] ]

2. Atha kho àyasmato mahàmoggallànassa etadahosi: "kaü nå kho bhagavà puggalaü sandhàya evamàha: aparisuddhà ànanda parisà"ti. Atha kho àyasmà mahàmoggallàno sabbàvantaü bhikkhusaïghaü cetasà ceto paricca manasàkàsi. Addasà kho àyasmà mahàmoggallàno taü puggalaü dussãlaü pàpadhammaü asucisaükassarasamàcàraü pañicchannakammantaü assamaõaü samaõapañi¤¤aü abrahmacàriü brahmacàripañi¤¤aü antopåtiü avassutaü kasambujàtaü majjhe bhikkhu saïghassa nisinnaü.

Disvàna yena so puggalo tenupasaïkami. [PTS Page 237] [\q 237/] upasaïkamitvà taü puggalaü etadavoca: " uññhehi àvuso, diññhosi bhagavatà. Natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvàso"ti. Evaü vutte so puggalo tuõhã ahosi.

Dutiyampi kho àyasmà mahàmoggallàno taü puggalaü etadavoca: " uññhehi àvuso, diññhosi bhagavatà. Natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvàso"ti. Dutiyampi kho so puggalo tuõhã ahosi.

Tatiyampi kho àyasmà mahàmoggallàno taü puggalaü etadavoca: " uññhehi àvuso, diññhosi bhagavatà. Natthi te bhikkhåhi saddhiü saüvàso"ti. Tatiyampi kho so puggalo tuõhã ahosi.

Atha kho àyasmà mahàmoggallàno taü puggalaü bàhàyaü gahetvà bahidvàrakoññhakà nikkhàmetvà såcighañikaü datvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü etadavoca: " nikkhàmito so bhante puggalo mayà. Parisuddhà parisà. Uddãsatu bhante bhagavà bhikkhånaü pàtimokkhanti. "

"Acchariyaü moggallàna, ababhåtaü moggallàna, yàva bàhàgahaõàpi nàma so moghapuriso àgamessatã"ti.

Mahàsamudde aññha acchariyà

3. Atha kho bhagavà bhikkhu àmantesi: aññhime bhikkhave mahàsamudde acchariyà abbhåtà dhammà ye disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti. Katame aññha?

[BJT Page 428] [\x 428/]

Mahàsamuddo bhikkhave anupubbaninno anupubbapoõo anupubba pabbhàro na àyatakeneva papàto. Yampi bhikkhave mahàsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhàro na àyatakeneva papàto. Ayaü bhikkhave mahàsamudde pañhamo acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

Puna ca paraü bhikkhave mahàsamuddo ñhitadhammo velaü nàtivattati. Yampi bhikkhave mahàsamuddo ñhitadhammo velaü nàtivattati, ayaü bhikkhave mahàsamudde dutiyo acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

Puna ca paraü bhikkhave mahàsamuddo na matena kuõapena saüvasati. Yaü hoti mahàsamudde mataü kuõapaü taü khippa¤¤eva tãraü vàheti. Thalaü và ussàdeti. Yampi bhikkhave mahàsamuddo na matena kuõapena saüvasati. Yaü hoti mahàsamudde mataü kuõapaü taü khippa¤¤eva tãraü vàheti. Thalaü và ussàdeti. Ayaü bhikkhave mahàsamudde tatiyo acchariyo abbhåto dhammo.

Puna ca paraü bhikkhave yà kàci mahànadiyo seyyathãdaü: gaïgà yamunà aciravatã sarabhå mahã tà mahàsamuddaü pattà jahanti purimàni nàmagottàni, mahàsamuddotveva saïkhaü gacchanti. Yampi bhikkhave yà kàvi mahànadiyo gaïgà yamunà aciravatã sarabhå mahã tà mahàsamuddaü pattà jahanti purimàni nàmagottàni, mahàsamuddotveva saïkhaü gacchanti ayaü bhikkhave mahàsamudde [PTS Page 238] [\q 238/] catuttho acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

Puna ca paraü bhikkhave yà ca loke savantiyo mahàsamuddaü appenti yà ca antalikkhà dhàrà papatanti, na tena mahàsamuddassa ånattaü và pårattaü và pa¤¤àyati. Yampi bhikkhave yà ca loke savantiyo mahàsamuddaü appenti yà ca antalikkhà dhàrà papatanti na tena mahàsamuddassa ånattaü và pårattaü và pa¤¤àyati. Ayaü bhikkhave mahàsamudde pa¤camo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

Puna ca paraü bhikkhave mahàsamuddo ekaraso loõaraso. Yampi bhikkhave mahàsamuddo ekaraso loõaraso. Ayaü bhikkhave mahàsamudde chaññho acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

[BJT Page 430] [\x 430/]

Puna ca paraü bhikkhave mahàsamuddo bahuratano anekaratano. Tatiramàni ratanàni, seyyathãdaü: muttà maõi veëuriyo saïkho silà pavàëaü rajataü jàtaråpaü lohitaüko masàragallaü. Yampi bhikkhave mahàsamuddo bahuratano anekaratano: tatiramàni ratanàni, seyyathãdaü: muttà maõi veëuriyo saïkho silà pavàëaü rajataü jàtaråpaü lohitaüko masàragallaü. Ayaü bhikkhave mahàsamudde sattamo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

Puna ca paraü bhikkhave mahàsamuddo mahataü bhåtànaü àvàso. Tatirame bhåtà: timi timiïgalo timirapiïgalo asurà nàgà gandhabbà. Santi mahàsamudde yojanasatikàpi attabhàvà dviyojanasatikàpi attabhàvà tiyojanasatikàpi attabhàvà catuyojanasatikàpi attabhàvà pa¤cayojanasatikàpi attabhàvà. Yampi bhikkhave mahàsamuddo mahataü bhåtànaü àvàso, tatirame bhåtà: timi timiïgalo timirapiïgalo asurà nàgà gandhabbà. Santi mahàsamudde yojanasatikàpi attabhàvà dviyojanasatikàpi attabhàvà tiyojanasatikàpi attabhàvà catuyojanasatikàpi attabhàvà pa¤cayojanasatikàpi attabhàvà - ayaü bhikkhave mahàsamudde aññhamo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti. Ime kho bhikkhave mahàsamudde aññha acchariyà abbhåtà dhammà ye disvà disvà asurà mahàsamudde abhiramanti.

4. Evameva kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye aññha acchariyà abbhåtà dhammà ye disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Katame aññha

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo anupubbaninno anupubbapoõo anupubbapabbhàro na àyatakeneva papàto. Evameva kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhà anupubbakiriyà anupubbapañipadà na àyatakeneva a¤¤àpañivedho. Yampi bhikkhave imasmiü dhammavinaye anupubbasikkhà anupubbakiriyà anupubbapañipadà na àyatakeneva a¤¤àpañivedho. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye pañhamo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo ñhitadhammo velaü nàtivattati, evameva kho bhikkhave yaü mayà mama sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü taü mama sàvakà jãvitahetupi nàtikkamanti. Yampi bhikkhave yaü mayà sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü [PTS Page 239] [\q 239/] taü mama sàvakà jãvitahetupi nàtikkamanti. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye dutiyo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

[BJT Page 432] [\x 432/]

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo na matena kuõapena saüvasati, yaü hoti mahàsamudde mataü kuõapaü taü khippa¤¤eva tãraü vàheti, thalaü và ussàdeti. Evameva kho bhikkhave yo so puggalo dussãlo pàpadhammo asuci saïkassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o antopåti avassuto kasambhåjàto, na tena saïgho saüvasati khippa¤¤eva taü sannipatitvà ukkhipati. Ki¤càpi so hoti majjhe bhikkhå saïghassa nisinto. Atha kho so àrakàva saïghamhà, saïgho ca tena. Yampi bhikkhave yo so puggalo dussãlo pàpadhammo asuci saïkassarasamàcàro pañicchannakammanto assamaõo samaõapañi¤¤o abrahmacàrã brahmacàrãpañi¤¤o antopåti avassuto kasambujàto, na tena saïgho saüvasati khippa¤¤eva taü sannipatitvà ukkhãpati, ki¤càpi so hoti majjhe bhikkhåsaïghassa nisinno, atha kho so àrakàva saïghamhà, saïgho ca tena. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye tatiyo acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

Seyyathàpi bhikkhave yà kàci mahànadiyo, seyyathãdaü: gaïgà yamunà aciravatã sarabhå mahã, tà mahàsamuddaü pattà jahanti purimàni nàmagottàni mahàsamuddotveva saïkhaü gacchanti. Evameva kho bhikkhave cattàrome vaõõà khattiyà bràhmaõà vessà suddà, te tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajità jahanti purimàni nàmagottàni, samaõà sakyaputtiyàtveva saïkhaü gacchanti. Yampi bhikkhave cattàrome vaõõà khattiyà bràhmaõà vessà suddà, te tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajità jahanti purimàni nàmagottàni, samaõà sakyaputtiyàtveva saïkhaü gacchanti. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye catuttho acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

Seyyathàpi bhikkhave yà ca loke savantiyo mahàsamuddaü appenti, yà ca antalikkhà dhàrà papatanti, na tena mahàsamuddassa ånattaü và pårattaü và pa¤¤àyati, evameva kho bhikkhave bahå cepi bhikkhå anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyanti, na tena nibbànadhàtuyà ånattaü và pårattaü và pa¤¤àyati. Yampi bhikkhave bahå cepi bhikkhå anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyanti na tena nibbànadhàtuyà ånattaü và pårattaü và pa¤¤àyati. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye pa¤camo acchariyo abbhuto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo ekaraso loõaraso, evameva kho bhikkhave ayaü dhammavinayo ekaraso vimuttiraso. Yampi bhikkhave ayaü dhammavinayo ekaraso vimuttiraso. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye chaññho acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo bahuratano anekaratano, tatiramàni ratanàni, seyyathãdaü: muttà maõi veëuriyo saïkho silà pavàëaü rajataü jàtaråpaü lohitaüko masàragallaü, evameva [PTS Page 240] [\q 240/] kho bhikkhave ayaü dhammavinayo bahuratano anekaratano tatiramàni ratanàni, seyyathãdaü: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. Yampi bhikkhave ayaü dhammavinayo bahuratano anekaratano tatiramàni ratanàni seyyathãdaü: cattàro satipaññhànà cattàro sammappadhànà cattàro iddhipàdà pa¤cindriyàni pa¤ca balàni satta bojjhaïgà ariyo aññhaïgiko maggo. Ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye sattamo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti.

[BJT Page 434] [\x 434/]

Seyyathàpi bhikkhave mahàsamuddo mahataü bhåtànaü àvàso. Tatirame bhåtà: timi timiïgalo timirapiïgalo asurà nàgà gandhabbà. Santi mahàsamudde yojanasatikàpi attabhàvà dviyojanasatikàpi attabhàvà tiyojanasatikàpi attabhàvà catuyojanasatikàpi attabhàvà pa¤cayojanasatikàpi attabhàvà. Evameva kho bhikkhave ayaü dhammavinayo mahataü bhåtànaü àvàso tatirame bhåtà: sotàpanno sotàpattiphalasacchikiriyàya pañipanno sakadàgàmã sakadàgàmiphalasacchikiriyàya pañipanno, anàgàmã anàgàmiphalasacchikiriyàya pañipanno arahà arahattaphalasacchikiriyàya pañipanno. Yampi bhikkhave ayaü dhammavinayo mahataü bhåtànaü àvàso. Tatirame bhåtà: sotàpanno sotàpattiphalasacchikiriyàya pañipanno sakadàgàmã sakadàgàmiphalasacchikiriyàya pañipanno, anàgàmã anàgàmãphalasacchikiriyàya pañipanno arahà arahattaphalasacchikiriyàya pañipanno ayaü bhikkhave imasmiü dhammavinaye aññhamo acchariyo abbhåto dhammo yaü disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramanti. Ime kho bhikkhave imasmiü dhammavinaye aññha acchariyà abbhåtà dhammà ye disvà disvà bhikkhå imasmiü dhammavinaye abhiramantãti.

Atha kho bhagavà etamatthaü viditvà tàyaü velàyaü imaü udànaü udànesi:

'Suchannamativassati vivañaü nàtivassati

Tasmà channaü vivaretha evaü taü nàtivassatã'ti.

5. Atha kho bhagavà bhikkhå àmantesi: na dànàhaü bhikkhave ito paraü uposathaü karissàmi pàtimokkhaü uddisissàmi. Tumhe'va dàni bhikkhave ito paraü uposathaü kareyyàtha pàtimokkhaü uddiseyyàtha. Aññhànametaü bhikkhave anavakàso yaü tathàgato aparisuddhàya parisàya uposathaü kareyya pàtimokkhaü uddiseyya. Na ca bhikkhave sàpattikena pàtimokkhaü sotabbaü. Yo suõeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave yo sàpattiko pàtimokkhaü suõàti tassa pàtimokkhaü ñhapetuü.

Eva¤ca pana bhikkhave ñhapetabbaü tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhute saïghamajjhe [PTS Page 241] [\q 241/] udàharitabbaü: suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo puggalo sàpattiko tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Tasmiü sammukhãbhåte na pàtimokkhaü uddãsitabbanti. òhapitaü hoti pàtimokkhanti.

 

 

 

 

[BJT Page 436] [\x 436/]

Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå 'nàmhe koci jànàtã'ti sàpattikàva pàtimokkhaü suõanti, therà bhikkhå paracittaviduno bhikkhånaü àrocenti: " itthannàmo ca itthannàmo ca àvuso chabbaggiyà bhikkhå nàmhe koci jànàtãti sàpattikàva pàtimokkhaü suõantã"ti. Assosuü kho chabbaggiyà bhikkhå 'therà kira bhikkhå paracittaviduno amhe bhikkhånaü àrocenti itthannàmo ca itthannàmo ca àvuso chabbaggiyà bhikkhå nàmhe koci jànàtãti sàpattikàva pàtimokkhaü suõantã'ti. Te 'puramhàkaü pesalà bhikkhå pàtimokkhaü ñhapentã'ti pañigacceva suddhànaü bhikkhånaü anàpattikànaü avatthusmiü akàraõe pàtimokkhaü ñhapenti.

Ye te bhikkhå appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhàkàmà te ujjhàyantã khãyanti vipàcenti: 'kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhå suddhànaü bhikkhånaü anàpattikànaü avatthusmiü akàraõe pàtimokkhaü ñhapessantã'ti. Atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü:

'Saccaü kira bhikkhave chabbaggiyà bhikkhå suddhànaü bhikkhånaü anàpattikànaü avatthåsmiü akàraõe pàtimokkhaü ñhapentã'ti. ' Saccaü bhagavà"

"Saccaü kira bhikkhave chabbaggiyà bhikkhå dunnivatthà duppàrutà anàkappasampannà bhattaggaü gacchissanti vokkamma therànaü bhikkhånaü purato purato gacchissanti, therepi bikkhå anupakhajja nisãdissanti, navepi bhikkhå àsanenapi pañibàhissanti, saïghàñimpi ottharitvà nisãdissantãti.

"Saccaü bhagavà"

Vigarahi buddho bhagavà: " kathaü hi nàma bhikkhave àgantukà bhikkhu saupàhanàpi àràmaü pavisissanti oguõañhitàpi àràmaü pavisanti, sãsepi cãvaraü karitvà àràmaü pavisanti, pànãyena, pi pàde dhovanti, vuóóhatare'pi àvàsike bhikkhå na abhivàdenti, na senàsanaü pucchissanti. Tena bhikkhave appasannànaü và pasàdàya pasannànaü và bhiyyobhàvàya. Atha kho taü appasannàna¤cheva appasàdàya pasannàna¤ca ekaccànaü a¤¤athattàyà"ti. Vigarahitvà dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi. "Na bhikkhave suddhànaü bhikkhånaü anàpattikànaü avatthusmiü akàraõe pàtimokkhaü ñhapetabbaü. Yo ñhapeyya, àpatti dukkañassa".

6. Ekaü bhikkhave adhammikaü pàtimokkhaññhapanaü ekaü dhammikaü.

Dve adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni dve dhammikàni

Tãõi adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni tãõi dhammikàni.

Cattàri adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni cattàri dhammikàni.

Pa¤ca adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni pa¤ca dhammikàni.

[BJT Page 438] [\x 438/]

Cha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni cha dhammikàni.

Satta adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni satta dhammikàni

Aññha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni aññha dhammikàni

Nava adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni nava dhammikàni

Dasa adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni dasa dhammikàni.

7. Katamaü ekaü adhammikaü pàtimokkhaññhapanaü: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Idaü ekaü adhammikaü pàtimokkhaññhapanaü. Katamaü ekaü dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti, idaü ekaü dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

Katamàni dve adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya [PTS Page 242] [\q 242/] sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni dve adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni dve dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikàya sãla vipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni dve dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni tãõi adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti, imàni tãõi adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni katamàni tãõi dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni tãõi dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni cattàri adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkaü ñhapeti. Amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikàya àjãvavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni cattàri adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni cattàri dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikàya àjivavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni cattàri dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni pa¤ca adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikena pàràjikena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena saïghàdisesena pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikena pàcittiyena pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikena pàñidesanãyena pàtimokkhaü ñhapeti. Amålikena dukkañena pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni pa¤ca adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni pa¤ca dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikena pàràjikena pàtimokkhaü ñhapeti samålikena saïghàdisesena pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikena pàcittiyena pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikena pàñidesanãyena pàtimokkhaü ñhapeti, samålikena dukkañena pàtimokkhaü ñhapeti, imàni pa¤ca dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

[BJT Page 440] [\x 440/]

Katamàni cha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya diññhavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, imàni cha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni cha dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya. Samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, imàni cha dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni satta adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikena pàràjikena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena saïghàdisesena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena thullaccayena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena pàcittiyena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena pàñidesanãyena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena dukkañena pàtimokkhaü ñhapeti, amålikena dubbhàsitena pàtimokkhaü ñhapeti, imàni satta adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni satta dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikena pàràjikena pàtimokkhaü ñhapeti, samålikena saïghàdisesena pàtimokkhaü ñhapeti, samålikena thulalaccayena pàtimokkhaü ñhapeti, samålikena pàcittiyena pàtimokkhaü ñhapeti samålikena pàñidesanãyena pàtimokkhaü ñhapeti, samålikena dukkañena pàtimokkhaü ñhapeti. Samålikena dubbhàsitena pàtimokkhaü ñhapeti. Imàni satta dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni aññha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya [PTS Page 243] [\q 243/] àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya àjivavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya àjivavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, imàni aññha adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni aññha dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya àjivavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya àjivavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, imàni aññha dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

[BJT Page 442] [\x 442/]

Katamàni nava adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàkatàya, amålikàya acàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya. Amålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàkatàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, amålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàkatàya, imàni nava adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni nava dhammikàni pàtimokkhañañhapanàni: samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya sãlavipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya acàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya àcàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya acàravipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàkatàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti akatàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàya, samålikàya diññhivipattiyà pàtimokkhaü ñhapeti katàkatàya. Imàni nava dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

Katamàni dasa adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni: na pàràjiko tassaü parisàyaü nisinno hoti, na pàràjikakathà vippakatà hoti, na sikkhaü paccakkhàtako tassaü parisàyaü nisinno hoti, na sikkhaü paccakkhàtakathà vippakatà hoti, dhammikaü sàmaggiü upeti, na dhammikaü sàmaggiü paccàdiyati, na dhammikàya sàmaggiyà paccàdànakathà vippakatà hoti, na sãlavipattiyà diññha sutaparisaïkito hoti, na àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti, na diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti imàni dasa adhammikàni pàtimokkhaññhapanàni. Katamàni dasa dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni? Pàràjiko tassaü parisàyaü nisinno hoti, pàràjikakathà vippakatà hoti, sikkhaü paccakkhàtako tassaü parisàyaü nisinno hoti, sikkhaü paccakkhàtakathà vippakatà hoti, dhammikaü sàmaggiü na upeti, dhammikaü sàmaggiü paccàdiyati, dhammikàya sàmaggiyà paccàdànakathà vippakatà hoti, sãlavipattiyà diññhasuta parisaïkito hoti, àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti, diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti. Imàni dasa dhammikàni pàtimokkhaññhapanàni.

8. Kathaü pàràjiko tassaü parisàyaü nisinno hoti: idha bhikkhave yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi pàràjikassa dhammassa ajjhàpatti hoti, tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhå bhikkhuü passati pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjantaü. Naheva kho bhikkhå bhikkhuü passati [PTS Page 244] [\q 244/] pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjantaü. Api ca a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti 'itthannàmo àvuso bhikkhu pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'ti.

[BJT Page 444] [\x 444/]

Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati pàràjikaü dhammaü ajjhàpajjantaü. Nàpi a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti 'itthannàmo àvuso bhikkhu pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'ti. Api ca so'ca bhikkhu bhikkhussa àroceti 'ahaü àvuso pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno'ti.

âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo puggalo pàràjikaü dhammaü ajjhàpanno tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhute pàtimokkhaü uddisitabbanti" dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

Bhikkhussa pàtimokkhe ñhapite parisà vuññhàti dasannaü antaràyànaü a¤¤atarena: ràjantaràyena và corantaràyena và aggyantaràyena và udakantaràyena và manussantaràyena và amanussantaràyena và vàëantaràyena và siriüsapantaràyena1 và jãvitantaràyena và brahmacariyantaràyena và, àkaïkhamàno bhikkhave, bhikkhu tasmiü và àvàse a¤¤asmiü và àvàse tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

 

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa pàràjikakathà vippakatà. Taü vatthuü avinicchitaü. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho taü vatthuü vinicchineyyàti. "

Eva¤cetaü labhetha iccetaü kusalaü. No ce labhetha tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàharitabbaü:

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa pàràjikakathà vippakatà. Taü vatthu avinicchitaü. Tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti: "

Dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

1. Sarisapantaràyena-machasaü.

[BJT Page 446] [\x 446/]

9. Kathaü sikkhaü paccakkhàtako tassaü parisàyaü nisinno hoti: idha pana bhikkhave bhikkhu yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi sikkhaü paccakkhàtà hoti, tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhu bhikkhuü passati sikkhaü paccakkhantaü, naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati sikkhaü paccakkhantaü, api ca a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti 'itthannàmena àvuso bhikkhunà sikkhà paccakkhàtà'ti, naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati sikkhaü paccakkhantaü, nàpi [PTS Page 245] [\q 245/] a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti 'itthannàmena àvuso bhikkhunà sikkhà paccakkhàtà'ti, api ca so'va bhikkhu bhikkhussa àroceti mayà àvuso sikkhà paccakkhàtà'ti, àkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

"Suõàtu me bhante saïgho, itthannàmena puggalena sikkhà paccakkhàtà tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddãsitabbanti" dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

Bhikkhusasa pàtimokkhe ñhapite parisà vuññhàti dasannaü antaràyànaü a¤¤atarena ràjantaràyena và corantaràyena và aggyantaràyena và udakantaràyena và manussantaràyena và amanussantaràyena và vàëantaràyena và siriüsapantaràyena1 và jãvitantaràyena và brahmacariyantaràyena và, àkaïkhamàno bhikkhave, bhikkhu tasmiü và àvàse a¤¤asmiü và àvàse tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

 

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa sikkhaü paccakkhàtakathà vippakatà. Taü vatthuü avinicchitaü. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho taü vatthuü vinicchineyyàti. " Eva¤cetaü labhetha iccetaü kusalaü. No ce labhetha tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàharitabbaü: "suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa sikkhaü paccakkhàtakathà vippakatà. Taü vatthuü avinicchitaü. Tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti: " dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

10. Kathaü dhammikaü sàmaggiü na upeti: idha pana bhikkhave bhikkhuno yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi dhammikàya sàmaggiyà anupagamanaü hoti, tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhå bhikkhåü passati dhammikaü sàmaggiü na upentaü. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati dhammikaü sàmaggiü na upentaü. Api ca a¤¤o bhikkhå bhikkhussa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhå dhammikaü sàmaggiü na upetãti.

[BJT Page 448] [\x 448/]

Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati dhammikaü sàmaggiü na upentaü, nàpi a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti. 'Itthannàmo àvuso bhikkhu dhammikaü sàmaggiü na upetã'ti. Api ca so'ca bhikkhussa àroceti 'ahaü àvuso dhammikaü sàmaggiü na upemi'ti. âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase [PTS Page 246] [\q 246/] và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo puggalo dhammikaü sàmaggiü na upeti. Tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti": dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

Kathaü dhammikaü sàmaggiü paccàdiyati: idha pana bhikkhave bhikkhu yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi dhammikàya sàmaggiyà paccàdànaü hoti. Tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhu bhikkhuü passati dhammikaü sàmaggiü paccàdiyantaü. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati dhammikaü sàmaggiü paccàdiyantaü. Api ca a¤¤o bhikkhå bhikkhussa àroceti: itthannàmo àvuso bhikkhu dhammikaü sàmaggiü paccàdiyatãti. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati dhammikaü sàmaggiü paccàdiyantaü. Nàpi a¤¤o bhikkhå bhikkhussa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhu dhammikaü sàmaggiü paccàdiyatãti. Api ca so'va bhikkhu bhikkhussa àroceti " ahaü àvuso dhammikaü sàmaggiü paccàdiyàmã"ti. âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya: suõàtu me bhante saïgho itthannàmo puggalo dhammikaü sàmaggiü paccàdiyati, tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti. Dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

Bhikkhussa pàtimokkhe ñhapite parisà vuññhàti dasannaü antaràyànaü a¤¤atarena: ràjantaràyena và corantaràyena và aggyantaràyena và udakantaràyena và manussantaràyena và amanussantaràyena và vàëantaràyena và siriüsapantaràyena1 và jãvitantaràyena và brahmacariyantaràyena và, àkaïkhamàno bhikkhave, bhikkhu tasmiü và àvàse a¤¤asmiü và àvàse tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya:

 

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa dhammikàya sàmaggiyà paccàdànakathà vippakatà. Taü vatthuü avinicchitaü. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho taü vatthuü vinicchineyyàti. "

[BJT Page 450] [\x 450/]

Eva¤cetaü labhetha iccetaü kusalaü. No ce labhetha tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàharitabbaü:

"Suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmassa puggalassa dhammikàya sàmaggiyà paccàdànakathà vippakatà, taü vatthu avinicchitaü. Tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti: " dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

 

 

 

11. Kathaü sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti: idha pana bhikkhave bhikkhu yehi àkàrehi yehi lãïgehi yehi nimittehi sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti, tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhu bhikkhuü passati sãlavipattiyà diññha sutaparisaïkitaü. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Api ca a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhu sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkito"ti. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkitaü nàpi a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti " itthannàmo àvuso bhikkhu sãlavipattiyà diññhasutaparisaïkito"ti. Api ca sova bhikkhu bhikkhussa àroceti "ahaü àvuso sãlavipattiyà diññhasuta parisaïkitomhã " ti.

âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya: suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo puggalo sãlavipattiyà diññhasuta parisaïkito tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti. Dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

12. Kathaü àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti, idha bhikkhave bhikkhu yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti. Tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhå bhikkhuü passati àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Na heva kho bhikkhå bhikkhuü passati àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkitaü api ca a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhu àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkitoti. Na heva kho bhikkhu bhikkhuü passati àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Nàpi a¤¤o bhikkhå bhikkhåssa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhå àcàravipattiyà diññhasuta parisaïkitoti. Api ca sova bhikkhu bhikkhussa àroceti. Ahaü àvuso àcàravipattiyà diññhasutaparisaïkitomhãti.

 

[BJT Page 452] [\x 452/]

âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhu tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya: suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmo puggalo àcàravipattiyà diññhasuta parisaïkito. Tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddisitabbanti. Dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü.

13. Kathaü diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti: idha pana bhikkhave bhikkhu yehi àkàrehi yehi liïgehi yehi nimittehi diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkito hoti. Tehi àkàrehi tehi liïgehi tehi nimittehi bhikkhu bhikkhuü passati diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Na heva kho bhikkhå bhikkhuü passati diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Api ca a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti. Itthannàmo àvuso bhikkhu diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitoti. Naheva kho bhikkhu bhikkhuü passati diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitaü. Nàpi a¤¤o bhikkhu bhikkhussa àroceti itthannàmo àvuso bhikkhu diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitoti. Api ca sova bhikkhu bhikkhussa àroceti: ahaü àvuso diññhivipattiyà diññhasutaparisaïkitomhãti.

âkaïkhamàno bhikkhave bhikkhå tena diññhena tena sutena tàya parisaïkàya tadahuposathe càtuddase và paõõarase và tasmiü puggale sammukhãbhåte saïghamajjhe udàhareyya: suõàtu me bhante saïgho itthannàmo puggalo diññhivipattiyà diññhasuta parisaïkito: tassa pàtimokkhaü ñhapemi. Na tasmiü sammukhãbhåte pàtimokkhaü uddãsitabbanti. [PTS Page 247] [\q 247/] dhammikaü pàtimokkhaññhapanaü. Imàni dasa dhammikàni pàtimokkhaññhapanànãti.

Pañhamaü bhàõavàraü.

[BJT Page 454] [\x 454/]

14. Atha kho àyasmà upàli yena bhagavà tenupasaïkami upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà upàli bhagavantaü etadavoca: attàdànaü àdàtukàmena bhante bhikkhunà katamaïgasamannàgataü1 attàdànaü àdàtabbanti.

Attàdànaü àdàtukàmena upàli bhikkhunà pa¤caïga samannàgataü attàdànaü àdàtabbaü. Attàdànaü àdàtukàmena upàli bhikkhunà evaü paccavekkhitabbaü: yaü kho ahaü imaü attàdànaü àdàtukàmo kàlo nu kho imaü attàdànaü àdàtuü udàhu noti. Sace upàli bhikkhå paccavekkhamàno evaü jànàti: akàlo imaü attàdànaü àdàtuü no kàloti. Na taü upàli attàdànaü àdàtabbaü.

Sace pana upàli bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti: kàlo imaü attàdànaü àdàtuü no akàloti. Tena upàli bhikkhunà uttariü paccavekkhitabbaü. Yaü kho ahaü imaü attàdànaü àdàtukàmo bhåtaü nu kho idaü attàdànaü udàhu noti. Sace upàli bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti: abhåtaü idaü attàdànaü no bhåtanti. Na taü upàli attàdànaü àdàtabbaü.

Sace pana upàli bhikkhå paccavekkhamàno evaü jànàti bhåtaü idaü attàdànaü no abhåtanti. Tenupàli bhikkhånà uttariü paccavekkhi tabbaü yaü kho ahaü imaü attàdànaü àdàtukàmo atthasaühitaü nu kho idaü attàdànaü udàhu noti. Sace upàli bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti: anatthasaühitaü idaü attàdànaü no atthasaühitanti. Na taü upàli attàdànaü àdàtabbaü.

Sace pana upàli bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti: atthasaühitaü idaü attàdànaü no anatthasaühitanti, tenupàli bhikkhunà uttariü paccavekkhitabbaü: imaü kho ahaü attàdànaü àdiyamàno labhissàmi sandiññhe sambhatte bhikkhå dhammato vinayato pakkhe udàhu noti, sace pana upàli bhikkhå paccavekkhamàno evaü jànàti: imaü kho ahaü attàdànaü àdiyamàno na labhissàmi sandiññhe sambhatte bhikkhå dhammato vinayato pakkheti na taü upàli attàdànaü àdàtabbaü.

1. Kataïgasamannàgataü-machasaü.

[BJT Page 456] [\x 456/]

Sace pana upàli bhikkhu paccavekkhamàno evaü jànàti imaü kho [PTS Page 248] [\q 248/] ahaü attàdànaü àdiyamàno labhissàmi sandiññhe sambhatte bhikkhå dhammato vinayato pakkheti. Tenupàli bhikkhunà uttariü paccavekkhitabbaü. Imaü kho me attàdànaü àdiyato bhavissati saïghassa tato nidànaü bhaõóanaü kalaho viggaho vivàdo saïghabhedo saïgharàjã saïghavavatthànaü saïghanànàkaraõaü udàhu noti. Sace upàli bhikkhå paccavekkhamàno evaü jànàti imaü kho me attàdànaü àdiyato bhavissati saïghassa tato nidànaü bhaõóanaü kalaho viggaho vivàdo saïghabhedo saïgaràjã saïghavavatthànaü saïghanànàkaraõanti. Na taü upàli attàdànaü àdàtabbaü.

Sace pana upàli bhikkhå paccavekkhamàno evaü jànàti: imaü kho me attàdànaü àdiyato na bhavissati saïghassa tato nidànaü bhaõóanaü kalaho viggaho vivàdo saïghabhedo saïgharàjã saïghavavatthànaü saïghanànàkaraõanti. âdàtabbaü taü upàli attàdànaü. Evaü pa¤caïgasamannàgataü kho upàli attàdànaü àdinnaü pacchàpi avippañisàrakaraü1 bhavissatãti.

15. Codakena bhante bhikkhånà paraü codetukàmena kati dhamme ajjhattaü paccavekkhitvà paro codetabboti.

Codakena upàli bhikkhånà paraü codetukàmena pa¤ca dhamme ajjhattaü paccavekkhitvà paro codetabbo. Codakena upàli bhikkhunà paraü codetukàmena evaü paccavekkhitabbaü: parisuddhakàyasamàcàro nu khomhi parisuddhenamhi kàyasamàcàrena samannàgato acchiddena appatimaüsena2. Saüvijjati nu kho me eso dhammo udàhu noti. No ce upàli bhikkhå parisuddha kàyasamàcàro hoti parisuddhena kàyasamàcàrena samannàgato acchiddena appatimaüsena. Tassa bhavanti cattàro: iïgha tàva àyasmà kàyikaü sikkhassåti. Itissa bhavanti vattàro.

Puna ca paraü upàli codakena bhikkhunà paraü codetukàmena evaü paccavekkhitabbaü: parisuddhavacãsamàcàro nu khomhi parisuddhenamhi vacãsamàcàrena samannàgato acchiddena appatimaüsenaü. Saüvijjati nu kho me eso dhammo udàhu noti. No ce upàli bhikkhå parisuddhavacãsamàcàro hoti parisuddena vacãsamàcàrena samannàgato acchiddena appatimaüsena tassa bhavanti vattàro: iïgha tàva àyasmà vàcasikaü sikkhassåti. Itissa bhavanti vattaro.

1. Avippañisàrakaü-machasaü 2. Appañimaüsakena-machasaü.

[BJT Page 458] [\x 458/]

Punacaparaü upàli, codakena bhikkhunà paraü codetu kàmena evaü paccavekkhitabbaü: mettaü nu kho me cittaü paccupaññhitaü sabrahmacàrãsu [PTS page 249] anàghàti1, saüvijjati nu kho me eso dhammo udàhu noti? No ce upàli bhikkhuno mettaü cittaü paccupaññhitaü hoti sabrahmacàrãsu anàghàti, tassa bhavanti vattàro: iïgha tàva àyasmà sabrahmacàrãsu mettaü cittaü upaññhàpehãti. 2 Itissa bhavanti vattàro.

Punacaparaü upàli codakena bhikkhunà paraü codetu kàmena evaü paccavekkhitabbaü: bahussuto nu khomhi sutadharo sutasannicayo. Ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti, tathàråpà me dhammà bahussutà honti dhatà3 vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Saüvijjati nu kho me eso dhammo udàhu noti. No ce upàli bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo. Ye te dhammà àdikalyàõà majjhekalyàõà pariyosànakalyàõà sàtthaü savya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü abhivadanti. Tathàråpàssa dhammà na bahussutà honti dhatà vacasà paricità manasànupekkhità diññhiyà suppañividdhà. Tassa bhavanti vattàro iïgha tàva àyasmà àgamaü pariyàpuõassåti: itissa bhavanti vattàro.

Punacaparaü upàli codakena bhikkhunà paraü codetukàmena evaü paccavekkhitabbaü: ubhayàni kho me pàtimokkhàni vitthàrena svàgatàni honti suvibhattàni suppavattini suvinicchitàni suttaso anuvya¤janaso, saüvijjati nu kho me eso dhammo udàhu noti? No ce upàli bhikkhuno ubhayàni pàtimokkhàni vitthàrena svàgatàni honti suvibhattàni suppavattãni suvinicchitàni suttaso anuvya¤janaso - idaü panà vuso kattha vuttaü bhagavatàti iti puññho na sampàyati. Tassa bhavanti vattàro iïghatàva àyasmà vinayaü pariyàpuõassåti. Itissa bhavanti vattàro.

Codakena upàli bhikkhunà paraü codetukàmena ime pa¤ca dhamme ajjhattaü paccavekkhitvà paro codetabboti.

1. Anàghàtaü-machasaü 2. Upaññhapehãti-sãmu, machasaü 3. Dhàtà-machasaü.

[BJT Page 460] [\x 460/]

16. Codakena bhante bhikkhunà paraü codetukàmena kati dhamme ajjhattaü upaññhàpetvà paro codetabboti?

Codakena upàli bhikkhunà paraü codetukàmena pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhàpetvà paro codetabbo: kàlena vakkhàmi no akàlena: bhåtena vakkhàmi no abhåtena saõhena vakkhàmi no pharusena. Atthasaühitena vakkhàmi no anattha saühitena. Mettacitto vakkhàmi no dosantaroti. Codakenupàli bhikkhunà paraü codetukàmena ime pa¤ca dhamme ajjhattaü upaññhàpetvà paro codetabbàti.

 

17. Adhammacodakassa bhante bhikkhuno katihàkàrehi [PTS Page 250] [\q 250/] vippañi sàro upadahàtabboti?

Adhammacodakassa upàli bhikkhuno pa¤cahàkàrehi vippañisàro upadahàtabbo: akàlena àyasmà codesi no kàlena alaü te vippañisàràya, abhåtenàyasmà codesi no bhåtena alaü te vippañisàràya, pharusenàyasmà codesi no saõhena alaü te vippañisàràya, anatthasaühitenàyasmà codesi no atthasaühitena alaü te vippañisàràya, dosantaro àyasmà codesi no mettacitto. Alaü te vippañisàràyàti. Adhammacodakassa upàli bhikkhuno imehi pa¤cahàkàrehi vippañisàro upadahàtabbo: taü kissa hetu? Yathà na a¤¤opi bhikkhå abhåtena codetabbaü ma¤¤eyyàti.

18. Adhammacuditakassa1 pana bhante bhikkhuno katihàkàrehi avippañisàro upadahàtabboti?

Adhammacåditakassa1 upàli bhikkhuno pa¤cahàkàrehi avippañisàro upadahàtabbo, akàlenàyasmà cudito no kàlena, alaü te avippañisàràya, 2 abhåtenàyasmà cudito no bhåtena, alaü te avippañisàràya. Pharusenàyasmà cudito no saõhena, alaü te avippañisàràya3. Anatthasaühitenàyasmà cudito no atthasaühitena, alaü te avippañisàràya. 3 Dosantarenàyasmà cudito no metta cittena, alaü te avippañisàràyàti. Adhammacuditakassa1 upàli bhikkhuno imehi pa¤cahàkàrehi avippañisàro upadahàtabboti.

1. Adhammacåditassa-machasaü 2. Vippañisàràya-machasaü 3. Alaü te avippañisàràya-machasaüåna.

[BJT Page 462] [\x 462/]

19. Dhammacodakassa bhante bhikkhuno katibhàkàrehi avippañisàro upadahàtabboti?

Dhammacodakassa upàli bhikkhuno pa¤cahàkàrehi avippañisàro upadahàtabbo: kàlenàyasmà codesi no akàlena, alaü te avippañisàràya. Bhåtenàyasmà codesi no abhåtena. Alaü te avippañisàràya. Saõhenàyasmà codesi no pharusena, alaü te avippañisàràya. Atthasaühitenàyasmà codesi no anatthasaühitena, alaü te avippañisàràya. Mettacitto àyasmà codesi no dosantaro. Alaü te avippañisàràyàti. Dhammacodakassa upàli bhikkhuno imehi pa¤cahàkàrehi avippañisàro upadahàtabbo. Taü kissa hetu? Yathà a¤¤epi bhikkhu bhåtena codetabbaü ma¤¤eyyàti.

 

20. Dhammacuditakassa1 pana bhante bhikkhuno katihàkàrehi vippañisàro upadahàtabboti?

Dhammacåditakassa upàli bhikkhuno pa¤cahàkàrehi vippañisàro upadahàtabbo: kàlenàyasmà cudito no akàlena, alaü te vippañisàràya. Bhutenàyasmà cudito no abhutena, alaü te vippañisàràya, saõhenàyasmà cudito no pharusena, alaü te vippañisàràya. Atthasaühitenàyasmà cudito no anatthasaühitena, alaü te vippañisàràya. Mettacittenàyasmà cudito no dosantarena, alaü te vippañisàràyàti. Dhammacuditakassa1 upàli bhikkhuno imehi pa¤cahàkàrehi vippañisàro upadahàtabboti.

21. Codakena bhante bhikkhunà paraü codetukàmena katidhamme ajjhattaü manasikaritvà paro codetabboti?

Codakenupàli bhikkhunà paraü codetukàmena pa¤ca dhamme ajjhattaü manasikaritvà paro codetabbo: kàru¤¤atà hitesità anukampatà2 àpattivuññhànatà vinayapurekkhàratàti. Codakena upàli bhikkhunà paraü codetukàmena ime pa¤ca dhamme [PTS Page 251] [\q 251/] ajjhattaü manasikaritvà paro codetabboti.

1. Dhammacuditassa-machasaü 2. Anukampità-machasaü.

[BJT Page 464] [\x 464/]

Cuditakena1 pana bhante bhikkhunà katãsu dhammesu patiññhà tabbanti?

Cåditakenupàli bhikkhånà dvãsu dhammesu patiññhàtabbaü: sace ca akuppe càti.

Dutiya bhàõavàraü.

Pàtimokkhaññhapanakkhandhakaü navamaü.

Imamhi khandhake vatthu tiüsa,

Tassuddànaü:

1. Uposatho yàvatikaü pàpabhikkhå na nikkhami

Moggallànena nicchuddho acchariyaü jinasàsane

2. Ninnonupubbasikkhà ca ñhitadhammà nàtikkama2

Kuõapukkhipatã saïgho savantiyo jahanti ca.

3. Savanti parinibbanti ekarasa vimutti ca

Bahu dhammavinayopi bhåtaññhàriyapuggalà.

4. Samuddaü upamaü katvà vàcesi sàsane guõaü

Uposathe pàtimokkhaü na amhe koci jànàti.

5. Pañigacceva ujjhanti eko dve tãõi cattàri

Pa¤ca cha satta ca aññha nava ca dasamàni ca.

6. Sãla àcàra diññhi ca àjãvaü catubhàgike3

Pàràjikaü ca saïghàdi pàcitti pàñidesani.

7. Dukkañaü pa¤cabhàgesu sãlàcàra vipatti ca

Akatàya katàya ca cha bhàgesu yathàvidhi.

8. Pàràjika¤ca saïghàdi thulla pàcittiyena ca

Pàñidesanãya¤ceva dukkañaü ca dubbhàsitaü.

9. Sãlàcàravipatti ca diññhi àjiva vipatti

Yà ca aññhà katàkate tenetà sãlàcàra diññhiyà

10. Akatàya katàya pi katàkatàya meva ca

Evaü navavidhà vuttà yathàbhåtena ¤àyato. 4

11. Pàràjiko vippakato paccakkhàto tatheva ca

Upeti paccàdiyati pacca dànakathà ca yà.

1. Cåditena-machasaü 2. Nàtikkamma-machasaü 3. Catusàvake-syà 4. Jànatà-syà.

 

[BJT Page 466] [\x 466/]

12. Sãlàcàra vipatti ca yathà diññhivipattiyà

Diññhasutaparisaïki dasadhà taü vijànatha. 1

13. Bhikkhu vipassati bhikkhåü a¤¤o vàro càyenaü2

Suddho ca tassa akkhàti pàtimokkhaü ñhapeti so.

14. Vuññhàti antaràyena ràjacoraggudakà ca,

Manussa amanussà ca vàëa siriüsapajãvabrahmaü3

15. Dasannama¤¤atarena tasmiü a¤¤ataresu và

Dhammikàdhammikà ceva yathà maggena jànatha. 4

16. [PTS Page 252] [\q 252/] kàlabhåtatthasa¤hitaü labhissàmi bhavissati

Kàyavàcasikà mettà bàhusaccaü ubhayàni.

17. Kàlabhåtena saõhena attamettena codaye

Vippañisàradhammena tathà vàcà vinodaye.

18. Dhammacoda cuditassa vinodeti vippañisàro

Karuõà hitànukampi vuññhànapurekkhàratà.

19. Codakassa pañipatti sambuddhena pakàsità

Sacce ceva akuppe ca cuditassa ca dhammatàti.

1. Vijànàtha- machasaü 2. Cayàtitaü-machasaü 3. Sarãsapàjãvibrahmaü-machasaü 4. Jànàtha-machasaü.

 

 

 

 

[BJT Page 468] [\x 468/]

10. Bhikkhånãkkhandhakaü

1. [PTS Page 253] [\q 253/] tena samayena buddho bhagavà sakkesu viharati kapilavatthusmiü nigrodhàràme. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yena bhagavà tenupasaïkami upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotami bhagavantaü etadavoca: " sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. "

"Alaü gotamã, mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

Dutiyampi kho mahàpajàpatã gotamã bhagavantaü etadavoca: " sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. "

"Alaü gotamã, mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

Tatiyampi kho mahàpajàpatã gotamã bhagavantaü etadavoca: "sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. "

"Alaü gotamã, mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

Atha kho mahàpajàpatã gotamã " na bhagavà anujànàti màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti" dukkhã dummanà assumukhã rudamànà bhagavantaü abhivàdetvà padakkhãõaü katvà pakkàmi. Atha kho bhagavà kapilavatthusmiü yathàbhirantaü viharitvà yena vesàli tena càrikaü pakkàmi. Anupubbena càrikaü caramàno yena vesàli tadavasari, tatra sudaü bhagavà vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü.

[BJT Page 470] [\x 470/]

Atha kho mahàpajàpatã gotamã kese chedàpetvà kàsàyàni vatthàni acchàdetvà sambahulàhã sàkiyànãhi saddhiü yena vesàli tena pakkàmi. Anupubbena yena vesàli mahàvanaü kåñàgàrasàlà tenupasaïkami. Atha kho mahàpajàpatã gotamã sånehi pàdehi rajokiõõena gattena dukkhã dummanà assumukhã rudamànà bahidvàra koññhake aññhàsi addasà kho [PTS Page 254] [\q 254/] àyasmà ànando mahàpajàpatiü gotamiü sånehi pàdehã rajokiõõena gattena dukkhiü dummanaü assumukhiü rudamànaü bahidvàrakoñhake ñhitaü, disvàna mahàpajàpatiü gotamiü etadavoca: "kissa tvaü gotamã sånehi pàdehi rajo kiõõena gattena dukkhã dummanà assumukhã rudamànà bahidvàra koññhake ñhità"ti. " Tathà hi pana bhante ànanda na bhagavà anujànàti màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti.

2. Tena hi tvaü gotami muhuttaü idheva tàva hohi, yàvàhaü bhagavantaü yàcàmi màtugàmassa tathàgatappavedite dhamma vinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjantã.

Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: esà bhante mahàpajàpatã gotamã sånehi pàdehi rajo kiõõena gattena dukkhã dummanà assumukhã rudamànà bahidvàrakoññhake ñhità " na bhagavà anujànàti màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. " Sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti.

"Alaü ànanda. Mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

Dutiyampi kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: "sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. "

"Alaü ànanda mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

Tatiyampi kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: "sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti. "

Alaü ànanda mà te rucci màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjà"ti.

[BJT Page 472] [\x 472/]

Atha kho àyasmà ànando "na bhagavà anujànàti màtu gàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjaü yannånàhaü a¤¤enapi pariyàyena bhagavantaü yàceyyaü màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti". Atha kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: "bhabbo nu kho bhante màtugàmo tathàgatappavedite dhamma vinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà sotàpattiphalaü và sakadàgàmiphalaü và anàgàmiphalaü và arahattaü và sacchikàtunti"?

"Bhabbo ànanda màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà sotàpattiphalampi sakadàgàmi phalampi anàgàmi phalampi arahattampi sacchikàtunti".

"Sace bhante bhabbo màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajitvà sotàpattiphalampi sakadàgàmi phalampi anàgàmi phalampi arahattampi sacchikàtuü. Bahåpakàrà bhante mahàpajàpatã gotamã bhagavato màtucchà [PTS Page 255] [\q 255/] àpàdikà posikà khãrassa dàyikà bhagavantaü janettiyà kàlakatàya tha¤¤aü pàyesi. Sàdhu bhante labheyya màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjanti".

3. "Sace ànanda mahàpajàpatã gotamã aññha garudhamme pañigaõhàti sàvassà hotu upasampadà.

Vassasatupasampannàya bhikkhåniyà tadahåpasampannassa bhikkhuno abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü kàtabbaü. Ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Na bhikkhåniyà abhikkhuke àvàse vassaü vasitabbaü, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Anvaddhamàsaü bhikkhuniyà bhikkhusaïghato dve dhammà paccàsiüsitabbà: uposathapucchaka¤ca ovàdåpasaïkamana¤ca. Ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Vassaü vutthàya bhikkhuniyà ubhato saïghe tãhi ñhànehi pavàretabbaü: diññhena và sutena và parisaïkàya và. Ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Garudhammaü ajjhàpannàya bhikkhåniyà ubhato saïghe pakkhamànattaü caritabbaü, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Dve vassàni chasu dhammesu sikkhitasikkhàya sikkhamànàya ubhato saïghe upasampadà pariyesitabbà, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo

[BJT Page 474] [\x 474/]

Na bhikkhuniyà kenaci pariyàyena bhikkhå akkositabbo paribhàsitabbo, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo

Ajjatagge ovaño bhikkhånãnaü bhikkhåsu vacanapatho, ano vaño bhikkhånaü bhikkhånãsu vacanapatho, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Sace ànanda mahàpajàpatã gotamã ime aññha garudhamme patigaõhàti sà'vassà hoti upasampadà"ti.

Atha kho àyasmà ànando bhagavato santike aññha garu dhamme uggahetvà yena mahàpajàpatã gotamã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà mahàpajàpatiü gotamiü etadavoca: " sace kho tvaü gotami aññha garudhamme pañigaõheyyàsi sà'va te bhavissati upasampadà.

Vassasatupasampannàya bhikkhåniyà tadahupasampannassa bhikkhuno abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü kàtabbaü ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo

Na bhikkhåniyà abhikkhuke àvàse vassaü vasitabbaü, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Anvaddhamàsaü bhikkhuniyà bhikkhusaïghato dve dhammà paccàsiüsitabbà: uposathapucchaka¤ca ovàdåpasaïkamana¤ca. Ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Vassaü vutthàya bhikkhuniyà ubhato saïghe tãhi ñhànehi pavàretabbaü: diññhena và sutena và parisaïkàya và. Ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Garudhammaü ajjhàpannàya bhikkhåniyà ubhato saïghe pakkhamànattaü caritabbaü, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Dve vassàni chasu dhammesu sikkhitasikkhàya sikkhamànàya ubhato saïgho upasampadà pariyesitabbà, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo

Na bhikkhuniyà kenaci pariyàyena bhikkhå akkositabbo paribhàsitabbo, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo

Ajjatagge ovaño bhikkhånãnaü bhikkhåsu vacanapatho, anovaño bhikkhånaü bhikkhånãsu vacanapatho, ayampi dhammo sakkatvà garukatvà mànetvà påjetvà yàvajãvaü anatikkamanãyo.

Sace kho tvaü gotamã ime aññha garudhamme pañigaõheyyàsi " sàva te bhavissati upasampadà"ti.

"Seyyathàpi bhante ànanda itthi và puriso và daharo yuvà maõóanakajàtiko sãsaü nahàto uppalamàlaü và vassika màlaü và [PTS Page 256] [\q 256/] atimuttakamàlaü và labhitvà ubhohi hatthehã pañiggahetvà uttamaïge sirasmiü patiññhàpeyya, evameva kho ahaü bhante ànanda ime aññha garudhamme pañigaõhàmã yàva jãvaü anatikkamanãye"ti.

4. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: pañiggahità bhante mahàpajàpatiyà gotamiyà aññha garudhammà upasampannà bhagavato màtucchà"ti.

[BJT Page 476] [\x 476/]

"Sace ànanda nàlabhissà màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajjaü, ciraññhitikaü ànanda brahmacariyaü ahavissa vassasahassaü saddhammo tiññheyya. Yato ca kho ànanda màtugàmo tathàgatappavedite dhammavinaye agàrasmà anagàriyaü pabbajito na'dàni ànanda brahmacariyaü ciraññhitikaü bhavissati. Pa¤ceva'dàni ànanda vassasatàni saddhammo ñhassati.

Seyyathàpi ànanda yàni kànici kulàni bahuitthikàni1 appapurisakàni tàni suppadhaüsiyàni honti corehi kumbhatthena kehi, evameva kho ànanda yasmiü dhammavinaye labhati màtugàmo agàrasmà anagàriyaü pabbajjaü, na taü brahmacariyaü ciraññhitikaü hoti.

Seyyathàpi ànanda sampanne sàlikkhette setaññhikà nàma rogajàti nipatati, evaü taü sàlikkhettaü na ciraññhitikaü hoti. Evameva kho ànanda yasmiü dhammavinaye labhati màtugàmo agàrasmà anagàriyaü pabbajjaü, na taü brahmacariyaü ciraññhitikaü hoti. Seyyathàpi ànanda sampanne ucchukkhette ma¤jeññhikà nàma rogajàti nipatati evaü taü ucchukkhettaü na ciraññhitikaü hoti, evameva kho ànanda yasmiü dhammavinaye labhati màtugàmo agàrasmà anagàriyaü pabbajjaü na taü brahmacariyaü ciraññhitikaü hoti.

Seyyathàpi ànanda puriso mahato taëàkassa pañigacceva2 àëiü bandheyya, yàvadeva udakassa anatikkamanàya, evameva kho ànanda mayà pañigacceva bhikkhunãnaü aññha garudhammà3 pa¤¤attà yàvajãvaü anatikkamanãyà"ti.

Bhikkhånãnaü aññha garudhammà.

5. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotamã bhagavantaü etadavoca: " kathàhambhante imàsu [PTS Page 257] [\q 257/] sàkiyànãsu pañipajjàmã"ti.

Atha kho bhagavà mahàpajàpatiü gotamiü dhammiyà kathàya sandassesi samàdapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho mahàpajàpatã gotamã bhagavatà dhammiyà kathàya sandassità samàdapità samuttejità sampahaüsità bhagavantaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà pakkàmi. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhåniyo upasampàdetunti".

1. Bahutthikàni-machasaü 2. Pañikacceva-machasaü 3. Aññhagarudhamma-na. Machasaü.

[BJT Page 478] [\x 478/]

6. Atha kho tà bhikkhuniyo mahàpajàpatiü gotamiü etadavocuü. "Ayyà anupasampannà mayamhà upasampannà. Evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü: "bhikkhåhi bhikkhuniyo upasampàdetabbà"ti.

Atha kho mahàpajàpatã gotamã yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotamã àyasmantaü ànandaü etadavoca: " imà maü bhante ànanda bhikkhuniyo evamàhaüsu " ayyà anupasampannà mayamhà1 upasampannà evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü bhikkhåhi bhikkhuniyo upasampàdetabbà'ti.

7. Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinno kho àyasmà ànande bhagavantaü etadavoca: "mahà pajàpatã bhante gotamã evamàha " imà maü bhante ànanda bhikkhuniyo evamàhaüsu: ayyà anupasampannà mayamhà1 upasampannà, evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü bhikkhåhi bhikkhuniyo upasampàdetabbà'ti.

"Yadaggena ànanda mahàpajàpatiyà gotamiyà aññha garudhammà pañiggahità tadeva sà upasampannà"ti.

8. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotamã àyasmantaü ànandaü etadavoca. "Ekàhaü bhante bhagavantaü varaü yàcàmi. Sàdhu bhante bhagavà anujàneyya bhikkhåna¤ca bhikkhånãna¤ca yathàvuóóhaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikamma''nti.

Atha kho àyasmà ànando yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà ànando bhagavantaü etadavoca: "mahà pajàpatã bhante gotamã evamàha 'ekàhaü bhante ànanda bhagavantaü varaü yàcàmi. Sàdhu bhante bhagavà anujàneyya bhikkhuna¤ca bhikkhånãna¤ca yathàvuóóhaü abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikamma'nti'.

1. Mayaü camhà-machasaü.

[BJT Page 480] [\x 480/]

"Aññhànametaü ànanda [PTS Page 258] [\q 258/] anavakàso yaü tathàgato anujàneyya màtugàmassa abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü. Ime hi nàma ànanda a¤¤atitthiyà durakkhàtadhammà màtu gàmassa abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü na karissanti. Kimaïga pana tathàgato anujànissati màtugàmassa abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammanti. Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: " na bhikkhave màtugàmassa abhivàdanaü paccuññhànaü a¤jalikammaü sàmãcikammaü kàtabbaü. Yo kareyya apatti dukkañassà"ti.

9. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotamã bhagavantaü etadavoca: "yàni tàni bhante bhikkhånãnaü sikkhàpadàni bhikkhåhi sàdhàraõàni kathaü mayaü bhante tesu sikkhàpadesu pañipajjàmà"ti.

"Yàni tàni gotamã bhikkhånãnaü sikkhàpadànã bhikkhåhi sàdhàraõàni yathà bhikkhå sikkhanti tathà tesu sikkhàpadesu sikkhathà"ti.

"Yàni pana tàni bhante bhikkhunãnaü sikkhàpadàni bhikkhåhi asàdhàraõàni, kathaü mayaü bhante etesu sikkhàpadesu pañipajjamà"ti.

"Yàni tàni gotamã bhikkhunãnaü sikkhàpadàni bhikkhåhi asàdhàraõàni yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu sikkhathàti. "

10. Atha kho mahàpajàpatã gotamã yena bhagavà nenupasaïkami. Upasaïkamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü aññhàsi. Ekamantaü ñhità kho mahàpajàpatã gotamã bhagavantaü etadavoca: " sàdhu me bhante bhagavà saïkhittena dhammaü desetu yàhaü dhammaü sutvà ekà våpakaññhà appamattà àtàpinã pahitattà vihareyyanti"

1. Yamahaü bhagavato dhammaü-sãmu.

[BJT Page 482] [\x 482/]

"Ye ca kho1 tvaü gotami, dhamme jàneyyàsi ime dhammà saràgàya saüvattanti no viràgàya. Saüyogàya saüvattanti no visaüyogàya. âcayàya saüvattanti no apacayàya. Mahicchatàya saüvattanti no appicchatàya. Asantuññhiyà saüvattanti no santuññhiyà saïgaõikàya saüvattanti no pavivekàya kosappàya saüvattanti no viriyàrambhàya. [PTS Page 259] [\q 259/] dubharatàya2 saüvattanti no subharatàya. Ekaüsena gotamã, dhàreyyàsi neso dhammo neso vinayo netaü satthusàsananti.

"Ye ca kho tvaü gotami dhamme jàneyyàsi ime dhammà viràgàya saüvattanti no saràgàya. Visa¤¤ogàya saüvattanti no sa¤¤ogàya apacayàya saüvattanti no àcayàya. Appicchatàya saüvattanti no mabhicchatàya. Santuññhiyà saüvattanti no asantuññhiyà. Pavivekàya saüvattanti no saïgaõikàya. Viriyàrambhàya saüvattanti no kosajjàya. Subharatàya saüvattanti no dubharatàya. Ekaüsena gotami, dhàreyyàsi eso dhammo eso vinayo etaü satthusàsananti. "

11. Tena kho pana samayena bhikkhunãnaü pàtimokkhaü na uddãsãyati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü.

"Anujànàmi bhikkhave bhikkhunãnaü pàtimokkhaü uddisitunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi: kena nu kho bhikkhånãnaü pàtimokkhaü uddisitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü:

 

"Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü pàtimokkhaü uddasitunti".

Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhånåpassayaü upasaïkamitvà bhikkhånãnaü pàtimokkhaü uddisanti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: " jàyàyo imà imesaü jàriyo imà imesaü idàni ime imàhi saddhiü abhiramissantã"ti.

1. Ye kho- sã. Mu 2. Dubbharatàya-machasaü.

[BJT Page 484] [\x 484/]

Assosuü kho bhikkhå tesaü manussànaü ujjhàyantànaü khãyantànaü vipàcentànaü atha kho te bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü pàtimokkhaü uddisitabbaü. Yo uddiseyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave, bhikkhunãhi bhikkhunãnaü pàtimokkhaü uddisitunti. "

Bhikkhuniyo na jànanti evaü pàtimokkhaü uddisitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave, bhikkhåhi bhikkhunãnaü àcikkhituü. Evaü pàtimokkhaü uddiseyyàthà"ti.

12. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo àpattiü na pañi karonti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhåniyà àpatti na pañikàtabbà. Yà na pañikareyya àpatti dukkañassà"ti.

Bhikkhuniyo na jànanti: evaü àpatti pañikàtabbà'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave, bhikkhåhi bhikkhunãnaü àcikkhituü evaü àpattiü pañikareyyàthà'ti. "

 

 

[PTS Page 260] [\q 260/] atha kho bhikkhånaü etadahosi: kena nu kho bhikkhunãnaü àpatti pañiggahetabbà'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave, bhikkhåhi bhikkhunãnaü àpattiü pañiggahetu'nti. "

13. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo rathikàyapi1 vyuhe'pi siïghàñakepi bhikkhuü passitvà pattaü bhåmiyaü nikkhipitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà àpattiü pañikaronti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'jàyàyo imà imesaü, jàriyo imà imesaü. Rattiü vimànetvà idàni khamàpentã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü àpatti pañiggahetabbà. Yo pañigaõheyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhånãhi bhikkhånãnaü àpattiü pañiggahetunti, "

Bhikkhåniyo na jànanti: evaü àpatti pañiggahetabbà'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü àcikkhituü evaü àpattiü pañigaõheyyàthàti. "

1. Rañayàpi-machasaü.

[BJT Page 486] [\x 486/]

14. Tena kho pana samayena bhikkhånãnaü kammaü na kariyati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü "anujànàmi bhikkhave bhikkhunãnaü kammaü kàtunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi. "Kena nu kho bhikkhunãnaü kammaü kàtabbanti?. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü kammaü kàtunti, "

15. Tena kho pana samayena katakammà bhikkhuniyo rathikàyapi1 vyuhepi siüghàñakepi bhikkhuü passitvà pattaü bhåmiyaü nikkhipitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jaliü paggahetvà khamàpetti evaü nåna kàtabbanti ma¤¤amànà. Manussà tatheva ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'jàyàyo imà imesaü jàriyo imà imesaü. Ratatiü vimànetvà idàni khamàpenti"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü.

"Na bhikkhave bhikkhåhi bhikkhunãnaü kammaü kàtabbaü. Yo kareyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhånãhi bhikkhunãnaü kammaü kàtunti. "

Bhikkhåniyo na jànanti: 'evaü kammaü kàtabbanti'. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü àcikkhituü 'evaü kammaü kareyyàthà'ti.

16. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo saïghamajjhe bhaõóanajàtà kalahajàtà vivàdàpannà a¤¤ama¤¤aü mukhasattãhi vitudantã2 viharanti. Na sakkonti taü adhikaraõaü våpasametuü bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhã bhikkhunãnaü adhikaraõaü våpasametunti".

17. Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhunãnaü adhikaraõaü våpasamenti. Tasmiü kho pana adhikaraõe vinicchiyamàne dissanti bhikkhuniyo kammappattàyo'pi àpattigàminiyopi. Bhikkhuniyo evamàhaüsu: " sàdhu bhante ayyàva bhikkhunãnaü kammaü karontu ayyàva bhikkhunãnaü àpattiü pañigaõhantu. Evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü " bhikkhåhi bhikkhunãnaü adhikaraõaü våpasametabbanti. ' Bhagavato etamatthaü àrocesuü.

1. Rathikàyapi. -Machasaü 2. Vitudantà-sãmu.

[BJT Page 488] [\x 488/]

"Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhånãnaü kammaü àropetvà bhikkhunãnaü niyyàdetuü, bhikkhunãhi bhikkhunãnaü kammaü kàtuü. Bhikkhåhi bhikkhånãnaü àpattiü àropetvà bhikkhunãnaü niyyàdetuü, bhikkhånãhi bhikkhunãnaü àpattiü pañiggahetunti".

18. Tena kho pana samayena uppalavaõõàya bhikkhuniyà antevàsinã bhikkhånã satta vassàni bhagavantaü anubaddhà hoti vinayaü pariyàpuõantã. Tassà muññhassatiniyà gahito gahito mussati. Assosi kho sà bhikkhunã bhagavà kira sàvatthiü gantukàmo'ti. Atha tassà bhikkhuniyà etadahosi: ahaü kho satta vassàni bhagavantaü anubandhiü vinayaü pariyàpuõantã. Tassà me muññhassatiniyà gahito gahito mussati. Dukkaraü kho pana màtugàmena yàvajãvaü satthàraü anubandhituü. Kathannu kho mayà pañipajjitabbanti?. Atha kho sà bhikkhunã bhikkhunãnaü etamatthaü àrocesi. Bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhåhi bhikkhunãnaü vinayaü vàcetunti, "

Pañhama bhàõavàraü.

[BJT Page 490] [\x 490/]

19. Atha kho bhagavà vesàliyaü yathàbhirantaü viharitvà yena sàvatthi tena càrikaü pakkàmi. Anupubbena càrikaü caramàno yena sàvatthi tadavasarã. Tatra sudaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa [PTS Page 262] [\q 262/] àràme.

20. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå bhikkhuniyo kaddamodakena osi¤canti 'appevanàma amhesu sàrajjeyyunti. ' Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhunà bhikkhuniyo kaddamodakena osi¤citabbà. Yo osi¤ceyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi. Bhikkhave tassa bhikkhuno daõóakammaü kàtunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi: 'kinnu kho daõóakammaü kàtabbanti. ' Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Avandiyo so bhikkhave bhikkhu bhikkhunãsaïghena kàtabbo"ti.

21. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhå kàyaü vivaritvà bhikkhunãnaü dassenti, åruü vivaritvà bhikkhunãnaü dassenti, aïgajàtaü vivaritvà bhikkhunãnaü dassenti, bhikkhuniyo obhàsanti, bhikkhunãhi saddhiü sampayojenti 'appevanàma amhesu sàrajjeyyunti. ' Bhagavato etamatthaü àrocesuü.

"Na bhikkhave bhikkhunà kàyo vivaritvà bhikkhunãnaü dassetabbo. Na åruü vivaritvà bhikkhunãnaü dassetabbo. Na aïgajàtaü vivaritvà bhikkhunãnaü dassetabbaü. Na bhikkhuniyo obhàsetabbà. Na bhikkhunãhi saddhiü sampayojetabbaü yo sampayojeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave tassa bhikkhuno daõóakammaü kàtunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi kinnu kho daõóakammaü kàtabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Avandiyo so bhikkhave bhikkhu bhikkhunãsaïghena kàtabboti. "

[BJT Page 492] [\x 492/]

22. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo bhikkhå kaddamodakena osi¤canti 'appevanàma amhesu sàrajjeyyunti. ' Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Na bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhå kaddamodakena osi¤citabbo. Yà osi¤ceyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave tassà bhikkhuniyà daõóakammaü kàtunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi "kinnu kho daõóakammaü kàtabbanti. " Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave àvaraõaü kàtunti. "

âvaraõe kate na àdiyanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ovàdaü ñhapetunti."

23. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo kàyaü vivaritvà bhikkhånaü dassenti. Thanaü vivaritvà bhikkhånaü dassenti. æruü vivaritvà bhikkhunaü dassenti. Aïgajàtaü vivaritvà bhikkhånaü dassenti. Bhikkhå obhàsenti. [PTS Page 263] [\q 263/] bhikkhåhi saddhiü sampayojenti. "Appevanàma amhesu sàrajjeyyunti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà kàyo vivaritvà bhikkhånaü dassetabbo, na thanaü vivaritvà bhikkhånaü dassetabbaü, na åruü vivaritvà bhikkhånaü dassetabbo, na aïgajàtaü vivaritvà bhikkhånaü dassetabbaü, na bhikkhå obhàsitabbà, na bhikkhåhi saddhiü sampayojetabbaü. Yà sampayojeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave tassà bhikkhuniyà daõóakammaü kàtunti.

Atha kho bhikkhånaü etadahosi 'kinnu kho daõóakammaü kàtabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Anujànàmi bhikkhave àvaraõaü kàtunti. âvaraõe kate na àdiyanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü " anujànàmi bhikkhave ovàdaü ñhapetunti. "

Atha kho bhikkhånaü etadahosi 'kappati nu kho ovàdañhapitàya bhikkhuniyà saddhiü uposatho kàtuü na nu kho kappatã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave ovàdañhapitàya bhikkhuniyà saddhiü uposatho kàtabbo yàva na taü adhikaraõaü våpasantaü hotã"ti.

[BJT Page 494] [\x 494/]

24. Tena kho pana samayena àyasmà udàyi ovàdaü ñhapetvà càrikaü pakkàmã. Bhikkhuniyo ujjhàyanti khiyanti vipàcenti: kathaü hi nàma ayyo udàyã ovàdaü ñhapetvà càrikaü pakkamissatã?Ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave ovàdaü ñhapetvà càrikà pakkamitabbà yo pakkameyya àpatti dukkañassà"ti.

25. Tena kho pana samayena bàlà avyattà ovàdaü ñhapenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bàlena avyattena ovàdo ñhapetabbo. Yo ñhapeyya àpatti dukkañassàti.

26. Tena kho pana samayena bhikkhu avattusmiü akàraõe ovàdaü ñhapenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave avatthusmiü akàraõe ovàde ñhapetabbo. Yo ñhapeyya àpatti dukkañassà"ti.

27. Tena kho pana samayena bhikkhu ovàdaü ñhapetvà vinicchayaü na denti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave ovàdaü ñhapetvà vinicchayo na dàtabbo. Yo na dadeyya àpatti dukkañassà"ti.

28. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo ovàdaü na gacchanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü: " na bhikkhave bhikkhuniyà ovàdo na gantabbo. Yà na gaccheyya yathàdhammo kàretabbà"ti.

29. Tena kho pana samayena sabbo bhikkhunãsaïgho ovàdaü gacchati. Manussà ujjhàyanti [PTS Page 264] [\q 264/] khãyanti vipàcenti: " jàyàyo imà imesaü, jàriyo imà imesaü, idàni imà imehi saddhiü ahiramissantã"ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave sabbena bhikkhunãsaïghena ovàdo gantabbo. Gaccheyya ce àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave catåhi pa¤cahi bhikkhunãhi ovàdaü gantunti.

[BJT Page 496] [\x 496/]

30. Tena kho pana samayena catasso pa¤ca bhikkhuniyo ovàdaü gacchanti. Manussà tatheva ujjhàyanti khãyanti vipàcenti 'jàyàyo imà imesaü, jàriyo imà imesaü idàni imà imehi saddhiü abhiramissantã'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave catåhi pa¤cahi bhikkhunãhi ovàdo gantabbo. Gaccheyyuü ce àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave dve tisso bhikkhuniyo ovàdaü gantuü ekaü bhikkhuü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jalimpaggahetvà evamassa vacanãyo bhikkhånãsaïgho ayya, bhikkhusaïghassa pàde vandati ovàdåpasaïkamana¤ca yàcati. Labhatu kira ayya, bhikkhånã saïgho ovàdåpasaïkamananti.

Tena bhikkhunà pàtimokkhuddesako bhikkhå upasaïkamitvà evamassa vacanãyo: 'bhikkhånã saïgho bhante bhikkhusaïghassa pàde vandati ovàdåpasaïkamana¤ca yàcati. Labhatu kira bhante bhikkhånã saïgho ovàdåpasaïkamananti. ' Pàtimokkhuddesakena vattabbo. " Atthi koci bhikkhu bhikkhunovàdako sammato"ti. Sace hoti koci bhikkhu bhikkhånovàdako sammato pàtimokkhuddesakena vattabbo: " itthannàmo bhikkhu bhikkhunovàdako sammato. Taü bhikkhunãsaïgho upasaïkamatu"ti. Sace na hoti koci bhikkhå bhikkhunovàdako sammato pàtimokkhuddesakena vattabbo: ko àyasmà ussahati bhikkhuniyo ovaditunti?

Sace koci ussahati bhikkhåniyo ovadituü, so ca hoti aññhahaïgehi samannàgato sammantitvà vattabbo: " itthannàmo bhikkhu bhikkhunovàdako sammato. Taü bhikkhunãsaïgho upasaïkamatå'ti. Sace na koci ussahati bhikkhuniyo ovadituü pàtimokkhuddesakena vattabbo: natthi koci bhikkhu bhikkhunovàdako sammato. Pàsàdikena bhikkhunã saïgho sampàdetu"ti.

31. Tena kho pana samayena bhikkhå ovàdaü na gaõhanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. ' Na bhikkhave ovàdo na gahetabbo yo na gaõheyya àpatti dukkañassà'ti.

Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu bàlo hoti taü bhikkhuniyo upasaïkamitvà etadavocuü: ovàdaü ayya gaõhà'ti.

[BJT Page 498] [\x 498/]

[PTS Page 265] [\q 265/] "ahaü hi bhagini, bàlo. Kathàhaü ovàdaü gaõhàmã"ti. Gaõhàhayya ovàdaü. Evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü 'bhikkhåhi bhikkhunãnaü ovàdo gahetabbo'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ñhapetvà bàlaü avasesehi ovàdaü gahetunti. "

32. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gilàno hoti. Taü bhikkhuniyo upasaïkamitvà etadavocuü " ovàdaü ayya gaõhàhã"ti. " Ahaü hi bhagini gilàno. Kathàhaü ovàdaü gaõhàmã" ti. " Gaõhàhayya ovàdaü. Evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü: ñhapetvà bàlaü avasesehi ovàdo gahetabbo"ti.

Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave ñhapetvà bàlaü ñhapetvà gilànaü avasesehi ovàdaü gahetunti".

33. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu gamiko hoti. Taü bhikkhuniyo upasaïkamitvà etadavocuü: " ovàdaü ayya gaõhàhã"ti. "Ahaü hi bhagini, gamiko. Kathàhaü ovàdaü gaõhàmi"ti " gaõhàhayya ovàdaü. Evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü: ñhapetvà bàlaü ñhapetvà gilànaü avasesehi ovàdo gahetabbo"ti.

Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ñhapetvà bàlaü ñhapetvà gilànaü ñhapetvà gamikaü avasesehi ovàdaü gahetunti".

34. Tena kho pana samayena a¤¤ataro bhikkhu ara¤¤e viharati. Taü bhikkhuniyo upasaïkamitvà etadavocuü " ovàdaü ayya, gaõhàhã"ti. "Ahaü hi bhagini, ara¤¤e viharàmi kathàhaü ovàdaü gaõhàmã"ti. " Gaõhàhayya ovàdaü evaü hi bhagavatà pa¤¤attaü: ñhapetvà bàlaü ñhapetvà gilànaü ñhapetvà gamikaü avasesehi ovàdo gahetabbo"ti.

Bhagavato etamatthaü àrocesuü: "anujànàmi bhikkhave àra¤¤akena bhikkhunà ovàdaü gahetuü saüketa¤ca kàtuü atra pañiharissàmã"ti.

[BJT Page 500] [\x 500/]

35. Tena kho pana samayena bhikkhu ovàdaü gahetvà na àrocenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave ovàdo na àrocetabbo. Yo na àroceyya àpatti dukkañassà"ti.

36. Tena kho pana samayena bhikkhu ovàdaü gahetvà na paccàharanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave ovàdo na paccàharitabbo. Yo na paccàhareyya àpatti dukkañassà"ti.

37. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo saüketaü na gacchanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave bhikkhuniyà saüketaü na gantabbaü. Yà na gaccheyya àpatti dukkañassà"ti.

38. [PTS Page 266] [\q 266/] tena kho pana samayena bhikkhuniyo dãghàni kàyabandhanàni dhàrenti. Teheva phàsuke namenti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'seyyathàpi gihã kàmabhoginiyo'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà dãghaü kàyabandhanaü dhàretabbaü. Yà dhàreyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhuniyà ekapariyàkataü kàyabandhanaü. Na ca tena phàsukà nametabbà. Yà nameyya àpatti dukkañassà"ti.

39. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo vilãvena paññena phàsuke namenti, cammapaññena phàsuke namenti, dussapaññena phàsuke namenti, dussaveõiyà phàsuke namenti, dussavaññiyà phàsuke namenti, coëapaññena phàsuke namenti, coëaveõiyà phàsuke namenti, coëavaññiyà phàsuke namenti, sutta veõiyà phàsuke namenti, suttavaññiyà phàsuke namenti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: 'seyyathàpi gihã kàmabhoginiyo'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà vilãvena paññena phàsukà nametabbà, na cammapaññena phàsukà nametabbà, na dussapaññena phàsukà nametabbà, na dussaveõiyà phàsukà nametabbà, na dussavaññiyà phàsukà nametabbà, na voëapaññena phàsukà nametabbà, na coëaveõiyà phàsukà nametabbà, na coëavaññiyà phàsukà nametabbà, na suttaveõiyà phàsukà nametabbà, na suttavaññiyà phàsukà nametabbà. Yà nameyya àpatti dukkañassàti.

[BJT Page 502] [\x 502/]

40. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo aññhillena jaghanaü ghaüsàpenti, gohanukena

Jaghanaü koññàpenti, hatthaü koññàpenti, hatthakocchaü koññàpenti pàdaü koññàpenti. Pàdakocchaü koññàpenti, åruü koññàpenti. Mukhaü koññàpenti, dantamaüsaü koññàpenti. Manussà ujjhàyantã khãyanti vipàcenti: 'seyyathàpi gihã kàmabhoginiyo'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà aññhillena jaghanaü ghaüsàpetabbaü na gohanuke jaghanaü koññàpetabbaü, na hatthaü koññàpetabbaü, na hatthakocchaü koññàpetabbaü, na pàdaü koññàpetabbaü, na pàdakocchaü koññàpetabbaü, na åruü koññàpetabbaü, na mukhaü koññàpetabbaü, na dantamaüsaü koññàpetabbaü. Yà koññàpeyya àpatti dukkañassà"ti.

41. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo mukhaü àlimpenti, mukhaü ummaddenti, mukhaü cuõõenti, manosilikàya mukhaü la¤chenti, aïgaràgaü karonti, mukharàgaü karonti, aïgaràgamukharàgaü karonti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: seyyathàpi gihã kàmabhoginiyoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na [PTS Page 267] [\q 267/] bhikkhave bhikkhuniyà mukhaü àlimpitabbaü, na mukhaü ummaddetabbaü, na mukha cuõõetabbaü, na manosilikàya mukhaü la¤jetabbaü, na aïgaràgo kàtabbo, na mukharàgo kàtabbo, na aïgaràgamukharàgo kàtabbo, yà kareyya1 àpatti dukkañassà"ti.

 

 

42. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo avaïgaü karonti, visesakaü karonti, olokanakena olokenti, sàloke tiññhanti, naccaü2 kàràpenti, vesiü uññhàpenti, pànàgàraü ñhapenti, sånaü ñhapenti. âpaõaü pasàrenti. Vaóóhiü payojenti, vàõijjaü payojenti, dàsaü upaññhàpenti, dàsiü upaññhàpenti. Kammakàraü upaññhàpenti. Kammakàriü upaññhàpenti, tiracchànagataü upaññhàpenti, harãtakapakkikaü pakiõanti, namatakaü dhàrenti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: seyyathàpi gihãkàmabhoginiyoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà avaïgaü kàtabba. Na visesakaü kàtabbaü, na olokanakena oloketabbaü, na sàloke tiññhitabbaü, na naccaü2 kàropetabbaü, na vesiü uññhàpetabbaü, na pànàgàraü ñhapetabbaü, na sånaü ñhapetabbaü, na àpaõaü pasàretabbaü, na vaóóhiü payojetabbaü, na vàõijjaü payojetabbaü, na dàsaü upaññhàpetabbaü, na dàsiü upaññhàpetabbaü, na kammakàraü upaññhàpetabbaü, na kammakàriü upaññhàpetabbaü, na tiracchànagataü upaññhàpetabbaü, na harãtakapakkikaü pakiõantitabbaü, na namatakaü dhàretabbaü. Yà dhàreyya àpatti dukkañassà"ti.

1. Kàreyya-machasaü 2. Sanaccaü-machasaü.

[BJT Page 504] [\x 504/]

43. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo sabbanãlakàni civaràni dhàrenti, sabbapitakàni cãvaràni dhàrenti, sabbalohitakàni cãvaràni dhàrenti, sabbama¤jeññhikàni cãvaràni dhàrenti, sabbakaõhàni cãvaràni dhàrenti, sabbamahàraïgarattàni cãvaràni dhàrenti, sabbamahànàmarattàni cãvaràni dhàrenti, acchinnadasàni cãvaràni dhàrenti, dãghadasàni cãvaràni dhàrenti, pupphadasàni cãvaràni dhàrenti, phaõadasàni cãvaràni dhàrenti, ka¤cukaü dhàrenti, tirãñakaü dhàrenti. Manussà ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: 'seyyathàpi gihã kàmabhoginiyo'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà sabbanãlakàni cãvaràni dhàretabbàni na sabbapãtakàni cãvaràni dhàretabbàni, na sabbalohãtakàni cãvaràni dhàrekabbàni, na sabbama¤jeññhikàni cãvaràni dhàretabbàni, na sabbakaõhàni cãvaràni dhàretabbàni, na sabbamahàraïgarattàni vãvaràni dhàretabbàni, na sabbamahànàmarattàni cãvaràni dhàretabbàni, na acchinnadasàni cãvaràni dhàretabbàni, na dãghadasàni cãvaràni dhàretabbàni, na pupphadasàni cãvaràni dhàretabbàni, phaõadasàni cãvaràni dhàretabbàni, na ka¤cukaü dhàretabbaü, na tirãñakaü dhàretabbaü. Yà dhàreyya àpatti dukkañassà"ti.

44. Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã kàlaü karontã evamàha: 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa hotu'ti. Tattha bhikkhåca bhikkhuniyo ca [PTS Page 268] [\q 268/] vivadanti 'amhàkaü hoti, amhàkaü hotã'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Bhikkhunã ce bhikkhave kàlaü karonti evaü vadeyya 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa ho'tåti. Anissaro tattha bhikkhusaïgho bhikkhånã saïghassevetaü. Sikkhamànà ce bhikkhave kàlaü karonti evaü vadeyya 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa ho'tuti. Anissaro tattha bhikkhusaïgho bhikkhunã saïghassevetaü. Sikkhamànà ce bhikkhave kàlaü naronti evaü vadeyya mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa hotå'ti.Anissaro tattha bhikkhusaïgho bhikkhunã saïghassevetaü. Sàmaõerã ce bhikkhunã kàlaü karonti evaü vadeyya 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa ho'tuti. Anissaro tattha bhikkhu saïgho bhikkhunã saïghassevetaü. Bhikkhå ce bhikkhave kàlaü karonto evaü vadeyya: 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa hotu'ti. Anissaro tattha bhikkhånãsaïgho bhikkhåsaïghassevetaü. Sàmaõero ce bhikkhave kàlaü karontã evaü vadeyya: 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïgassa hotå'ti. Anissaro tattha bhikkhunã saïgho bhikkhåsaïghassevetaü". Upàsako ce bhikkhave koci kàlaü karonto evaü vadeyya: 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa hotå'ti. Anissaro tattha bhikkhånãsaïgho bhikkhåsaïghassevetaü" upàsikà ce bhikkhave a¤¤e ce bhikkhave koci kàlaü karonto evaü vadeyya: 'mamaccayena mayhaü parikkhàro saïghassa hotå'ti. Anissaro tattha bhikkhånãsaïgho bhikkhå saïghassevetanti. "

45. Tena kho pana samayena a¤¤atarà puràõamallã bhikkhunãsu pabbajità hoti. Sà rathikàya dubbalakaü bhikkhuü passitvà aüsakåñena pahàraü datvà pavaññesi. 1 Bhikkhu ujjhàyantã, khãyanti, vipàcenti: 'kathaü hi nàma bhikkhunã bhikkhussa pahàraü dassatã'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhussa pahàro dàtabbo. Yà dadeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhuü passitvà duratova okkamitvà maggaü dàtunti. "

1. Pàhesi-machasaü.

[BJT Page 506] [\x 506/]

46. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi pavutthapatikà jàrena gabhãnã hoti. Sà gabbhaü pàtetvà kulåpikaü bhikkhuniü etadavoca: 'handayye imaü gabbhaü pattena nãharà'ti. Atha kho sà bhikkhånã taü gabbhaü patte pakkhipitvà saïghàñiyà pañicchàdetvà agamàsi. Tena kho pana samayena a¤¤atarena piõóavàrikena bhikkhånà samàdànaü kataü hoti 'yamahaü pañhamaü bhikkhaü labhissàmi na taü adatvà bhikkhussa và bhikkhuniyà và paribhu¤jissàmã'ti.

Atha kho so bhikkhu taü bhikkhuniü passitvà etadavoca: 'handa bhagini bhikkhaü patigaõhà'ti1. 'Alaü ayyà'ti. Dutiyampi kho so bhikkhu taü bhikkhuniü etadavoca: 'handa bhagãni bhikkhaü patigaõhà'ti. 'Alaü ayyà'ti. Tatiyampi kho so bhikkhu taü bhikkhuniü etadavoca: 'handa bhagini bhikkhaü patigaõhà'ti 'alaü ayyà'ti. 'Mayà kho bhagini samàdànaü kataü yamahaü pañhamaü bhikkhaü labhissàmi na taü adatvà bhikkhussa và bhikkhuniyà và paribhu¤jissàmãti. [PTS Page 269] [\q 269/] handa bhagini bhikkhaü patigaõhà'ti.

Atha kho sà bhikkhunã tena bhikkhunà nippãëiyamànà nãharitvà pattaü dassesi: 'passa ayya - patte gabbhaü. Mà ca kassaci àrocesã'ti. Atha kho so bhikkhu ujjhàyati, khãyati, vipàceti: 'kathaü hi nàma bhikkhånã pattena gabbhaü nãharissatã'ti. Atha kho so bhikkhu bhikkhånaü etamatthaü àrocesi. Ye te bhikkhå appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhàkàmà te ujjhàyantã kãyanti, vipàcenti: ' kathaü hi nàma bhikkhunã pattena gabbhaü nãharissatã'ti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà pattena gabbho nãharitabbo. Yà nãhareyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhuü passitvà nãharitvà pattaü dassetunti".

47. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo bhikkhuü passitvà parivattetvà pattamålaü dassenti. Bhikkhå ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: 'kathaü hi nàma chabbaggiyà bhikkhuniyo bhikkhuü passitvà parivattetvà pattamålaü dassessantã'ti. Atha kho bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhuü passitvà parivattetvà pattamålaü dassetabbaü. Yà dasseyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhuü passitvà ukkujjitvà pattaü dassetuü. Ya¤ca patte àmisaü hoti tena ca bhikkhu nimantetabboti".

-------------------------

1. Pañiggaõhàti-machasaü

[BJT Page 508] [\x 508/]

48. Tena kho pana samayena sàvatthiyaü rathiyàya purisavya¤janaü chaóóhitaü hoti. Taü bhikkhuniyo sakkaccaü upanijjhàyiüsu. Manussà ukkuññhiü akaüsu. Tà bhikkhuniyo maüku ahesuü. Atha kho tà bhikkhuniyo upassayaü gantvà bhikkhånãnaü etamatthaü àrocesuü. Yà tà bhikkhunãyo appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhàkàmà tà ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: 'kathaü hi nàma bhikkhuniyo purisavya¤janaü upanijjhàyissantãti: atha kho tà bhikkhuniyo bhikkhånaü etamatthaü àrocesuü. Bhikkhå bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà purisavya¤janaü upanijjhàyitabbaü. Yà upanijjhàyeyya àpatti dukkañassàti. "

49. Tena kho pana samayena manussà bhikkhånaü àmisaü denti. Bhikkhå bhikkhånãnaü denti. Manussà ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: ' kathaü hi nàma bhadantà attano paribhogatthàya [PTS Page 270] [\q 270/] dinnaü a¤¤esaü dassanti. Mayampi na jànàma dànaü dàtunti'. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave attano paribhogatthàya dinnaü a¤¤esaü dàtabbaü. Yo dadeyya àpatti dukkañassati".

50. Tena kho pana samayena bhikkhånaü àmisaü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave saïghassa dàtunti. " Bàëhataraü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave puggalikampi dàtunti. " Tena kho pana samayena bhikkhånaü sannidhikataü àmisaü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhånaü sannidhiü bhikkhånãhi bhikkhåhi1 pañiggahàpetvà paribhu¤jitunti."

51. Tena kho pana samayena manussà bhikkhuõãnaü àmisaü denti. Bhikkhuniyo bhikkhånaü denti. Manussà ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti: 'kathaü hã nàma bhikkhuniyo attano paribhogatthàya dinnaü a¤¤esaü dassanti. Mayampi na jànàma dànaü dàtunti'. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà attano paribhogatthàya dinnaü a¤¤esaü dàtabbaü. Yà dadeyya àpatti dukkañassàti. "

1. Bhikkhåhi-machasaü ånaü

[BJT Page 510. [\x 510/] ]

52. Tena kho pana samayena bhikkhunãnaü àmisaü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave saïghassa dàtunti". Bàëhataraü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave puggalikampi dàtunti". Tena kho pana samayena bhikkhunãnaü sannidhikataü àmisaü ussannaü hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhunãnaü sannidhiü bhikkhåhã bhikkhunãhi1 pañiggahàpetvà2 paribhå¤jitunti. "

52. Tena kho pana samayena bhikkhånaü senàsanaü ussannaü hoti. Bhikkhunãnaü na hoti. Bhikkhuniyo bhikkhånaü santike dåtaü pàhesuü: 'sàdhu bhante ayyà amhàkaü senàsanaü dentu tàvakàlikanti'. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave bhikkhunãnaü senàsanaü dàtuü tàvakàlikanti".

54. Tena kho pana samayena utuniyo bhikkhuniyo onaddhama¤caü onaddhapãñhaü abhinisãdantipi abhinipajjantipi. Sonasanaü lohitena makkhãyati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Na bhikkhave utuniyà3 [PTS Page 271] [\q 271/] bhikkhuniyà onaddhama¤caü onaddhapãñhaü abhinisãditabbaü. Abhinipajjitabbaü. Yà abhinisãdeyya và abhinipajjeyya và àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave àvasathacãvaranti. "

âvasathacãvaraü4 lohitena makkhãyati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave àõicoëakanti". Coëakaü nipatati. 5 Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave suttakena bandhitvà åruyà bandhitunti". Suttakaü chijjati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave saüvelliyaü kañisuttakanti".

55. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo sabbakàlaü kañisuttakaü dhàrenti. Manussà ujjhàyanti, khãyanti, vipàcenti. 'Seyyathàpi gihã kàmabhoginiyoti'. Bhagavato etamatthaü àrocesuü: " na bhikkhave bhikkhuniyà sabbakàlaü kañisuttakaü dhàretabbaü. Yà dhàreyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave utuniyà kañisuttakanti".

Dutiya bhàõavàraü

1. Bhikkhunãhi-machasaü ånaü 2. Pañiggàhàpetvà-machasaü 3. Utuniyà-machasaü. ænaü 4. âvasathacãvaraü-machasaü 5. Nipphañati-machasaü.

[BJT Page 512] [\x 512/]

56. Tena kho pana samayena upasampannàyo dissanti animittàpi nimittamattàpi alohitàpi1 dhåvalohitàpi paggharantipi sikhariõãpi2 itthipaõóakàpi vepurisikàpi samhinnàpi ubhatobya¤janakàpi3. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave upasampàdentiyà catuvãsati antaràyike dhamme pucchituü. Eva¤ca pana bhikkhave pucchitabbà: " nasi animittà, nasi nimittamattà, nasi alohità, nasi dhåvalohità, nasi dhuvacoëà, nasi paggharanti, nasi sikhariõã, nasi itthipaõóakà, nasi vepurisikà, nasi samhinnà, nasi ubhatobya¤janakà. Santi te evaråpà àbàdhà: kuññhaü gaõóo kilàso soso apamàro. Manussàsi, itthisi, bhujissàsi, anaõàsi, nasi ràjabhañã, anu¤¤àtàsi màtàpituhi sàmikena, paripuõõavãsativassàsi, paripuõõaü te pattacãvaraü, kiü nàmàsi, kà nàmà te pavattãnã"ti.

57. Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhånãnaü antaràyike dhamme pucchanti. Upasampadàpekhàyo4 vitthàyanti maükå honti na sakkonti vissajjetuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave ekatoupasampannàya bhikkhunãsaïghe visuddhàya bhikkhusaïgho upasampadanti5"

58. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo ananusiññhà upasampadàpekhàyo antaràyike dhamme pucchanti. Upasampadàpekhàyo [PTS Page 272] [\q 272/] vitthàyanti. Maükå honti. Na sakkonti vissajjetuü bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave pañhamaü anusàsitvà pacchà antaràyike dhamme pucchitunti". Tattheva saïghamajjhe anusàsanti, upasampadàpekhàyo tatheva vitthàyanti. Maüku honti. Na sakkonti vissajjetuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave ekamantaü anusàsitvà saïghamajjhe antaràyike dhamme pucchituü".

1. âlohità-sãmu, 2. Sikharaõãpi-machasaü 3. Ubhatobya¤janàpi-machasaü 4. Upasampadàpekkhàyo-machasaü 5. Upasampàdetunti-machasaü.

[BJT Page 514] [\x 514/]

Eva¤ca pana bhikkhave anusàsitabbà: pañhamaü upajjhaü gàhàpetabbà. Upajjhaü gàhàpetvà pattacãvaraü àcikkhitabbaü: ayaü te patto, ayaü saïghàñi, ayaü uttaràsaïgo, ayaü antaravàsako, idaü saïkaccikaü, ayaü udakasàñikà. Gaccha amumhi okàse tiññhàhãti. Bàlà avyattà anusàsanti. Duranusiññhà upasampadàpekhàyo vãtthàyanti maïku honti. Na sakkonti vissajjetuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave bàlàya avyattàya anusàsitabbà. Yà anusàseyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya anusàsitunti". Asammatà anusàsanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave asammatàya anusàsitabbà. Yà anusàseyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave sammatàya anusàsituü".

Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbà: attanà và attànaü sammannitabbaü. Paràya và parà sammantitabbà. Katha¤ca attanà và attànaü sammannitabbaü? Vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: " suõàtu me ayye saïgho: itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü itthannàmà itthannàmaü anusàseyyanti". Evaü attanàva attànaü sammantitabbaü. Katha¤ca paràya parà sammannitabbà? Vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: " suõàtu me ayye saïgho. Itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Yadi saïghassa pattakallaü itthannàmà itthannàmaü anusàseyyàti". Evaü paràya và parà sammannitabbà.

Tàya sammatàya bhikkhuniyà upasampadàpekhaü upasaïkamitvà evamassa vacanãyà: "suõasi itthannàme ayaü te saccakàlo bhåtakàlo yaü jàtaü taü saïghamajjhe pucchante santaü atthãti vattabbaü. Asantaü natthãti vattabbaü. Mà kho vitthàsi1 mà kho maïkå ahosi. Evaü taü pucchissanti: nasi animittà, nasi nimittamattà, nasi alohità2, nasi dhuvalohità, nasi dhuvacoëà, nasi paggharanti, nasi sikhariõi3, nasi itthipaõóakà, nasi vepurisikà, nasi samhinnà,

1. Vitthàyi-machasaü 2. âlohità-sã 3. Sikharaõã-machasaü.

[BJT Page 516] [\x 516/]

Nasi ubhatobya¤janakà1, santi te evaråpà àbàdhà-kuññhaü, gaõóo, kilàso, soso, apamàro. Manussàsi, itthisi, bhujissàsi, anaõàsi, nasi ràjabhañã, anu¤¤àtàsi màtàpituhi sàmikena, paripuõõavãsativassàsi, paripuõõaü te pattacãvaraü, kiü nàmàsi, kà nàmà te pavattinã"ti.

59. [PTS Page 273] [\q 273/] ekato àgacchanti. Na ekato àgantabbaü. Anusàsikàya pañhamataraü àgantvà saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho. Itthannàmà2 itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Anusiññhà sà mayà. Yadi saïghassa pattakallaü itthannàmà àgaccheyyàti. âgacchàhãti vattabbà. Ekaüsaü uttaràsaïgaü kàràpetvà bhikkhunãnaü pàde vandàpetvà ukkuñikaü nisãdàpetvà a¤jaliü paggaõhàpetvà upasampadaü yàcàpetabbà: saïghaü ayye upasampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayye saïgho anukampaü upàdàya. Dutiyampi ayye saïghaü upasampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayye saïgho anukampaü upàdàya. Tatiyampi ayye saïghaü upampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayye saïgho anukampaü upàdàyàti.

Vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho, ayaü itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà, yadi saïghassa pattakallaü ahaü itthannàmaü antaràyike dhamme puccheyyaü. Suõasi itthannàme, ayaü te saccakàlo bhåtakàlo. Yaü jàtaü taü pucchàmi. Santaü atthãti vattabbaü. Asantaü natthãti vattabbaü, nasi animittà, nasi nimittamattà, nasi alohità2, nasi dhuvalohità, nasi dhuvacoëà, nasi paggharanti, nasi sikhariõi3, nasi itthipaõóakà, nasi vepurisikà, nasi samhinnà, nasi ubhatobya¤janakà1, santi te evaråpà àbàdhà kuññhaü, gaõóo, kilàso, soso, apamàro. Manussàsi, itthisi, bhujissàsi, anaõàsi, nasi ràjabhañã, anu¤¤àtàsi màtàpituhi sàmikena, paripuõõavãsativassàsi, paripuõõaü te pattacãvaraü, kiü nàmàsi, kà nàmà te pavattinã"ti.

Vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho, ayaü itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà, parisuddhà antaràyikehi dhammehi. Paripuõõassà pattacãvaraü. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmaü upasampàdeyya itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Esà ¤atti.

1. Ubhatobya¤janà-machasaü 2. Itthannàmo-machasaü 3. Vattabbo-machasaü.

[BJT Page 518] [\x 518/]

"Suõàtu me ayye saïgho, ayaü itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Parisuddhà antaràyikehi dhammehi. Paripuõõassà pattacãvaraü. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya.

Dutiyampi etamatthaü vadàmi "suõàtu me ayye saïgho, ayaü itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Parisuddhà antaràyikehi dhammehi. Paripuõõassà pattacãvaraü. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya.

Tatiyampi etamatthaü vadàmi "suõàtu me ayye saïgho, ayaü itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. Parisuddhà antaràyikehi dhammehi. Paripuõõassà pattacãvaraü. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya.

Upasampannà saïghena itthannàmà itthannàmàya ayyàya pavattiniyà. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti.

Tàvadeva taü àdàya bhikkhusaïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü kàràpetvà bhikkhånaü pàde vandàpetvà ukkuñikaü nisãdàpetvà a¤jaliü paggaõhàpetvà upasampadaü yàcàpetabbà. "Ahaü ayyà itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà. [PTS Page 274] [\q 274/] ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Saüghaü ayyà upasampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayyà saïgho anukampaü upàdàya. Ahaü ayyà itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà, dutiyampi ayyà saïghaü upasampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayyà saïgho anukampaü upàdàya.Ahaü ayyà itthannàmà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà ekato upasampannà

Bhikkhunãsaïghe visuddhà, tatiyampi ayyi saïghaü upasampadaü yàcàmi. Ullumpatu maü ayyà saïgho anukampaü

Upàdàyà"ti.

 

[BJT Page 520] [\x 520/]

Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà ca. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmaü upasampàdeyya itthannàmàya pavattiniyà. Esà ¤atti.

Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhånãsaïghe visuddhà. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya pavattiniyà, yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Dutiyampi etamatthaü vadàmi. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàyà pavattiniyà. Yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Tatiyampi etamatthaü vadàmi. Suõàtu me bhante saïgho. Ayaü itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàyà pavattiniyà. Yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Upasampannà saïghena itthannàmà itthannàmàya pavattiniyà. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti.

Tàvadeva chàyà metabbà. Utupamàõaü àcikkhitabbaü. Divasabhàgo àcikkhitabbo, saügãti àcikkhitabbà, bhikkhuniyo vattabbà imissà tayo ca nissaye aññha ca akaraõãyàni àcikkheyyàthàti.

60. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo bhattagge àsanaü saïkasàyantiyo1 kàlaü vãtinàmesuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave aññhannaü bhikkhunãnaü yathàvuóóhaü avasesànaü yathàgatikanti".

1. Saïkàyantiyo-sãmu.

[BJT Page 522] [\x 522/]

61. Tena kho pana samayena bhikkhåniyo bhagavatà anu¤¤àtaü aññhannaü bhikkhunãnaü yathàvuóóhaü avasesànaü yathàgatikanti sabbattha aññhàva1. Bhikkhuniyo yathàvuóóhaü pañibàhanti avasesàyo yathàgatikaü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave bhattagge aññhannaü bhikkhunãnaü yathàvuóóhaü avasesànaü yathàgatikaü. A¤¤attha sabbattha yathàvuóóhaü na pañibàhitabbaü. Yà pañibàheyya àpatti dukkañassàti".

62. [PTS Page 275] [\q 275/] tena kho pana samayena bhikkhuniyo na pavàrenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà na pavàretabbaü. Yà na pavàreyya yathàdhammo kàretabboti". Tena kho pana samayena bhikkhuniyo attanà pavàretvà bhikkhusaïghaü na pavàrenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà attanà pavàretvà bhikkhusaïgho na pavàretabbo. Yà na pavàreyya yathàdhammo kàretabbo"ti.

63. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo bhikkhåhi saddhiü ekato pavàrentiyo kolàhalaü akaüsu. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhåhi saddhiü ekato pavàretabbaü. Yà pavàreyya àpatti dukkañassà"ti.

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo purebhattaü pavàrentiyo kàlaü vãtinàmesuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave pacchàbhattaü pavàretunti". Pacchàbhattaü pavàrentiyo vikàle ahesuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave ajjatanà bhikkhånãsaïghaü pavàretvà aparajju bhikkhusaïghaü pavàretunti".

64. Tena kho pana samayena sabbo bhikkhunãsaïgho pavàrento kolàhalaü akàsi. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ekaü bhikkhuniü viyattaü pañibalaü sammannituü bhikkhunãsaïghassa atthàya bhikkhusaïghaü pavàretuü. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbà: pañhamaü bhikkhunã yàcitabbà. Yàcitvà vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammanneyya bhikkhunãsaïghassa atthàya bhikkhusaïghaü pavàretuü". Esà ¤atti.

[BJT Page 524] [\x 524/]

"Suõàtu me ayye saïgho, saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammannati bhikkhunãsaïghassa atthàya bhikkhusaïghaü pavàretuü. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya bhikkhuniyà sammuti bhikkhunãsaïghassa atthàya bhikkhusaïghaü pavàretuü. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya. Sammatà saïghena itthannàmà bhikkhånã bhikkhånãsaïghassa atthàya bhikkhusaïghaü

Pavàretuü. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti. "

Tàya sammatàya bhikkhuniyà bhikkhånãsaïghaü àdàya bhikkhusaïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jalimpaggahetvà evamassa vacanãyo bhikkhånãsaïgho [PTS Page 276] [\q 276/] ayyà bhikkhusaïghaü pavàreti diññhena và sutena và parisaïkàya và. Vadatu ayyà bhikkhusaïgho bhikkhunãsaïghaü anukampaü upàdàya. Passanto pañikarissati. Dutiyampi ayyà bhikkhunãsaïgho bhikkhusaïghaü pavàreti diññhena và sutena và parisaïkàya và. Vadatu ayyà bhikkhusaïgho bhikkhunãsaïghaü anukampaü upàdàya.Passanto pañikarissati. Tatiyampi ayyà bhikkhunãsaïgho bhikkhusaïghaü pavàreti diññhena và sutena và parisaïkàya và. Vadatu ayyà bhikkhusaïgho bhikkhunãsaïghaü anukampaü upàdàya. Passanto pañikarissatãti.

 

65. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo bhikkhånaü uposathaü ñhapenti, pavàraõaü ñhapenti. Savacanãyaü karonti, anuvàdaü paññhapenti, okàsaü kàrenti, codenti, sàrenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà bhikkhussa uposatho ñhapetabbo, ñhapitopi aññhapito, ñhapentiyà àpatti dukkañassa. Na pavàraõà ñhapetabbà, ñhapitàpi aññhapità, ñhapentiyà àpatti dukkañassa. Na savacanãyaü kàtabbaü, katampi akataü, karontiyà àpatti dukkañassa. Na anudo paññhapetabbo, paññhapitopi apaññhapito, paññhapentiyà àpatti dukkañassa. Na okàso kàretabbo, kàritopi akàrito, kàrentiyà àpatti dukkañassa. Na codetabbo, coditopi acodito, codentiyà àpatti dukkañassa. Na sàretabbo, sàritopi asàrito, sàrentiyà àpatti dukkañassàti. "

[BJT Page 526] [\x 526/]

66. Tena kho pana samayena bhikkhå bhikkhunãnaü uposathaü ñhapenti, pavàraõaü ñhapenti, savacanãyaü karonti, anuvàdaü paññhapenti, okàsaü kàrenti, codenti, sàrenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave bhikkhunà bhikkhunãnaü1 uposathaü ñhapetuü, ñhapitopi suññhapito, ñhapentassa anàpatti. Pavàraõaü ñhapetuü, ñhapitàpi suññhapità, ñhapentassa anàpatti, savacanãyaü kàtuü, katampi sukataü, karontassa anàpatti. Anuvàdaü paññhapetuü, paññhapitopi supaññhapito2. Paññhapentassa anàpatti. Okàsaü kàretuü. Kàritopi sukàrito, kàrentassa anàpatti. Codetuü, coditàpi sucodità, codentassa anàpatti. Sàretuü. Sàritàpi susàrità, sàrentassa anàpattã"ti.

67. Tena kho pana samayena chabbaggiyà bhikkhuniyo yànena yàyanti itthiyuttenapi purisantarena purisayuttenapi itthantarena. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti: seyyathàpi gaïgà mahãyàti. 3 Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà yànena yàyitabbaü. Yà yàyeyya yathà dhammo kàretabbo"ti. Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã gilànà hoti. Na sakkoti padasà gantuü. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave gilànàya yànanti". Atha kho bhikkhunãnaü etadahosi: itthiyuttannu kho purisayuttannu khoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave itthiyuttaü purisayuttaü hatthavaññakanti". Tena kho pana samayena a¤¤ataràya4 bhikkhuniyà yànugghàtena bàëhataraü aphàsu ahosi. [PTS Page 277] [\q 277/] bhagavato ematthaü àrocesuü. " Anujànàmi bhikkhave sivikaü pàñaïkinti".

68. Tena kho pana samayena aóóhakàsã gaõikà bhikkhunãsu pabbajità hoti. Sà sàvatthiü gantukàmà hoti bhagavato santike upasampajjissàmãti. Assosuü kho dhuttà 'aóóhakàsi kira gaõikà sàvatthiü gantukàmà'ti. Te magge pariyuññhiüsu. Assosi kho aóóhakàsi gaõikà 'dhuttà kira magge pariyuññhità'ti. Bhagavato santike dåtaü pàhesi. Ahaü hi upasampajjitukàmà kathannu kho mayà pañipajjitabbanti.

1. Bhikkhuniyà-machasaü 2. Suppaññhapito-machasaü 3. Gaïgàmahiyàyàti-machasaü 4. A¤¤atarissà-machasaü.

[BJT Page 528] [\x 528/]

Atha kho bhagavà etasmiü nidàne etasmiü pakaraõe dhammiü kathaü katvà bhikkhå àmantesi: "anujànàmi bhikkhave dåtenapi upasampàdetunti". Bhikkhådåtena upasampàdenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhudåtena upasampàdetabbà. Yo upasampàdeyya àpatti dukkañassàti. " Sikkhamànadåtena upasampàdenti " na bhikkhave sikkhamànadåtena upasampàdetabbà. Yo upasampàdeyya àpatti dukkañassàti. " Sàmaõeradåtena upasampàdenti na bhikkhave sàmaõeradåtena upasampàdetabbà. Yo upasampàdeyya àpatti dukkañassàti. " Sàmaõerãdåtena upasampàdenti "na bhikkhave sàmaõerãdåtena upasampàdetabbà. Yo upasampàdeyya àpatti dukkañassàti. " Bàlàya avyattàya dåtena upasampàdenti. Na bhikkhave bàlàya ava÷ayattàya dåtena upasampàdetabbà. Yà1 upasampàdeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya dåtena upasampàdetuü. Tàya dåtàya bhikkhuniyà saïghaü upasaïkamitvà ekaüsaü uttaràsaïgaü karitvà bhikkhånaü pàde vanditvà ukkuñikaü nisãditvà a¤jalimpaggahetvà evamassa vacanãyo:

Itthannàmà ayyà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà2 ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Sà kenacideva antaràyena nàgacchati. Itthannàmà ayyà saïghaü upasampadaü yàcati ullumpatu taü ayyà saïgho anukampaü upàdàya.

Itthannàmà ayyà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Sà kenacideva antaràyena nàgacchati. Dutiyampi ayyà itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati ullumpatu taü ayyà saïgho anukampaü upàdàya.

Itthannàmà ayyà itthannàmàya ayyàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhunãsaïghe visuddhà. Sà kenacideva antaràyena nàgacchati. Tatiyampi ayyà itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati. Ullumpatu taü ayyà saïgho anukampaü upàdàya.

Vyattena bhikkhunà pañibalena saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhuõisaïghe visuddhà. Sà kenacideva antaràyena nàgacchati. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmaü upasampàdeyya itthannàmàya pavattiniyà". Esà ¤atti.

1. Yo-machasaü. 2. Upasampadàpekakhà- sãmu. Machasaü.

[BJT Page 530] [\x 530/]

"Suõàtu [PTS Page 278] [\q 278/] me bhante saïgho. Itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhåõisaïghe visuddhà. Sà kenacideva antaràyena nàgacchati. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya pavattiniyà. Yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Dutiyampi etamatthaü vadàmi "suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhåõisaïghe visuddhà. Sà kenacideva antarà yena nàgacchati. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya pavattiniyà. Yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Tatiyampi etamatthaü vadàmi "suõàtu me bhante saïgho. Itthannàmà itthannàmàya upasampadàpekhà ekato upasampannà bhikkhåõisaïghe visuddhà. Sà kenacideva antarà yena nàgacchati. Itthannàmà saïghaü upasampadaü yàcati itthannàmàya pavattiniyà. Saïgho itthannàmaü upasampàdeti itthannàmàya pavattiniyà. Yassàyasmato khamati itthannàmàya upasampadà itthannàmàya pavattiniyà. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Upasampannà saïghena itthannàmà itthannàmàya pavattiniyà. Khamati saïghassa. Tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti.

Tàvadeva chàyà metabbà, utupamàõaü àcikkhitabbaü. Divasabhàgo àcikkhitabbo. Saügãti àcikkhitabbà. Bhikkhuniyo vattabbà tassà tayo ca nissaye aññha ca akaraõãyàni àcikkheyyàthàti.

69. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo ara¤¤e viharanti. Dhuttà dåsenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhunãyà ara¤¤e vatthabbaü, yà vaseyya àpatti dukkañassàti". Tena kho pana samayena a¤¤atarena upàsakena bhikkhunã saïghassa uddosito dinno hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave uddositanti". Uddosito na sammati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave upassayanti". Upassayo na sammati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave navakammanti". Navakammaü na sammati. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave puggalikampi kàtunti".

[BJT Page 532] [\x 532/]

70. Tena kho pana samayena a¤¤atarà itthi sannisinnagabbhà bhikkhunãsu pabbajità hoti. Tassà pabbajitàya gabbho vuññhàsi. Atha kho tassà bhikkhuniyà etadahosi: kathannu kho mayà imasmiü dàrake pañipajjitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave posetuü yàva so dàrako vi¤¤åtaü pàpuõàti"ti.

Atha kho tassà bhikkhuniyà etadahosi: mayà ca na labbhà ekikàya vatthuü, a¤¤àya ca bhikkhuniyà na labbhà dàrakena saha vatthuü, kathannu kho mayà pañipajjitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ekaü bhikkhunãü sammantitvà [PTS Page 279] [\q 279/] tassà bhikkhuniyà dutiyaü dàtuü. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbà: pañhamaü bhikkhunã yàcitabbà. Yàcitvà vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammanneyya itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyaü. Esà ¤atti.

Suõàtu me ayye saïgho, saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammannati itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyaü. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya bhikkhuniyà sammuti itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyàya. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya. Sammatà saïghena itthannàmà bhikkhunã itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyà. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti.

Atha kho tassà dutiyikàya bhikkhuniyà etadahosi: kathannu kho mayà imasmiü dàrake pañipajjitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ñhapetvà sagàraü yathà a¤¤asmiü purise pañipajjanti evaü tasmiü dàrake pañipajjitunti".

Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã garudhammaü ajjhàpannà hoti mànattacàrinã. Atha kho tassà bhikkhuniyà etadahosi: mayà ca na labbhà ekikàya vatthuü. A¤¤àya ca bhikkhuniyà na labbhà saha mayà vatthuü. Kathannu kho mayà pañipajjitabbanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave ekaü bhikkhuniü sammannitvà tassà bhikkhuniyà dutiyaü dàtuü. Eva¤ca pana bhikkhave sammannitabbà. Pañhamaü bhikkhunã yàcitabbà. Yàcitvà vyattàya bhikkhuniyà pañibalàya saïgho ¤àpetabbo: suõàtu me ayye saïgho yadi saïghassa pannakallaü saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammanneyya itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyaü. Esà ¤atti.

[BJT Page 534] [\x 534/]

Suõàtu me ayye saïgho, saïgho itthannàmaü bhikkhuniü sammannati itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyaü. Yassà ayyàya khamati itthannàmàya bhikkhuniyà sammuti itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyaü. Sà tuõhassa. Yassà nakkhamati sà bhàseyya. Sammatà saïghena itthannàmà bhikkhunã itthannàmàya bhikkhuniyà dutiyà. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmã"ti.

71. Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã sikkhaü paccakkhàya vibbhami. Sà puna paccàgantvà bhikkhuniyo upasampadaü yàci. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na1 bhikkhave bhikkhuniyà sikkhàpaccakkhànaü yadeva sà vibbhantà tadeva sà abhikkhunã"ti.

Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã sakàsàvà2 titthàyatanaü saïkami. Sà puna paccàgantvà bhikkhåniyo upasampadaü yàci. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. Yà " sà bhikkhave bhikkhunã sakàsàvà titthàyatanaü saïkantà sà puna àgatà na upasampàdetabbà"ti.

72. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo purisehi abhivàdanaü [PTS Page 280] [\q 280/] kesacchedanaü nakhacchedanaü vaõapañikammaü kukkuccàyantà na sàdiyanti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave sàditunti".

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo pallaïkena nisãdanti. Paõhisamphassaü sàdiyanti. Bhagavato etamattha1 àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà pallaïkena nisãditabbaü. Yà nisideyya àpatti dukkañassàti".

73. Tena kho pana samayena a¤¤atarà bhikkhunã gilànà hoti. Tassà vinà pallaïkena na phàsu hoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Anujànàmi bhikkhave bhikkhuniyà aóóhapallaïkanti".

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo vaccakuñiyà vaccaü karonti. Chabbaggiyà bhikkhuniyo tattheva gabbhaü pàtenti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà vaccakuñiyà vacco kàtabbo. Yà kareyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave heññhà vivañe upari pañicchanne vaccaü kàtunti".

1. Natti bhikkhave-sã 2. Sakàvàsà-machasaü.

[BJT Page 536] [\x 536/]

74. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo cuõõena nahàyanti. Manussà ujjhàyanti khiyanti vipàcenti seyyathàpi gihã kàmabhoginiyoti1. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà cuõõena nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave kukkusaü mattikanti. "

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo vàsitakàya mattikàya nahàyanti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti. Seyyathàpi gihã kàmabhoginiyoti. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà vàsitakàya mattikàya nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave pakatimattikanti. ".

75. Tena kho pana samayena bhikkhuniyo jantàghare nahàyantiyo kolàhalaü akaüsu. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà jantàghare nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassàti".

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo pañisote nahàyanti dhàràsamphassaü sàdiyantà. Bhagavato etamatthaü àrocesuü. "Na bhikkhave bhikkhuniyà pañisote nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassàti".

Tena kho pana samayena bhikkhuniyo atitthe nahàyanti. Dhuttà dåsenti. Bhagavato etamattha1 àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà atitthe nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassàti".

76. Tena kho pana samayena bhikkhåniyo purisatitthe nahàyanti. Manussà ujjhàyanti khãyanti vipàcenti seyyathàpi gihã kàmabhoginiyoti. Bhagavato [PTS Page 281] [\q 281/] etamatthaü àrocesuü. " Na bhikkhave bhikkhuniyà purisatitthe nahàyitabbaü. Yà nahàyeyya àpatti dukkañassa. Anujànàmi bhikkhave mahilàtitthe nahàyitunti".

Tatiya bhàõavàraü

Bhikkhunãkkhandhakaü dasamaü.

Imamhi bandhake vatthu ekasataü cha2

Tassuddànaü: -

1. Pabbajjaü gotamã yàci nànu¤¤àsi tathàgato

Kapilavatthu vesàliü agamàsi vinàyako.

1. Gihinã kàmabhoginiyoti-machasaü 2. Ekasataü-machasaü.

[BJT Page 538] [\x 538/]

2. Rajokiõõena koññhake ànandassa pavedayi

Bhabboti nayato yàci màtàti posikàti ca.

3. Vassasataü tadahu ca abhikkhu paccàsiüsanà

Pavàraõà garudhammà dve vassàanakkosanà

4. Ovaño ca aññha dhammà yàvajãvànuvattanà

Garudhammapañiggàho sàvassà upasampadà.

5. Vassasahassaü pa¤ceva kumbhathenaka setaññhi

Ma¤jeññhika upamàhi evaü saddhammahiüsanà.

6. âliü bandheyyupamàhi1 puna saddhammasaõñhiti

Upasampàdetuü ayyà yathà vuóóhàbhivàdanà.

7. Na karissanti kimeva sàdhàraõàsàdhàraõaü

Ovàdaü pàtimokkha¤ca kena nu kho upassayaü.

8. Na jànanti ca àcikkhi na karonti ca bhikkhuhi

Pañiggahetuü bhikkhåhi bhikkhunãhi pañiggaho.

9. âcikkhi kammaü bhikkhåhi ujjhàyanti bhikkhunãhi và

âcikkhaü bhaõóana¤ca ropetvà upalàya ca.

10. Sàvatthiyà kaddamoda avandikàya åru ca

Aïgajàta¤ca obhàsaü sampayojenti vaggikà

11. Avandiyo daõóakammaü bhikkhuniyo tathà puna

âvaraõa¤ca ovàdaü kappati nu kho pakkami.

12. Bàlà vatthu vinicchayo ovàdaü saïgho pa¤cahi

Duve tisso na gaõhanti bàlà gilàna gamikà.

13. âra¤¤ikà narocenti na paccàgacchanti ca

Dãghaü vilãva camma¤ca dussà ca veõã vaññi ca,

Coëaveõi ca vaññã ca suttaveõã ca vaññikà.

14. Aññhillaü gohanukena hatthakocchaü pàdaü tathà

æruü mukhaü dantamaüsaü àlimpo madda cuõõanà.

15. La¤chenti aïgaràga¤ca mukharàgaü tathà duve

Avaïgavisesoloke sàloke sanaccena ca.

16. [PTS Page 282] [\q 282/] vesã pànàgàraü sånaü àpaõaü vaóóha vàõijà

Dàsaü dàsiü kammakaraü kammakàri upaññhahaü.

1. Bandheyya pàeva -machasaü.

[BJT Page 540] [\x 540/]

17. Tiracchàna harãtakã sandhàrayanti namatakaü

Nãlaü pãtaü lohitakaü ma¤jeññha kaõha cãvarà.

18. Mahàraïga mahànàma acchinnà dãghameva ca

Puppha phala kaücuka¤ca tiriñaka¤ca dhàrayuü.

19. Bhikkhunã sikkhamànàya sàmaõeràya accaye

Nãyàdite parikkhàre bhikkhunã ceva issarà.

20. Bhikkhussa sàmaõerassa upàsakassupàsikà

A¤¤esa¤ca parikkhàre nãyante bhikkhu issarà

21. Malligabbhaü pattamålaü bya¤janaü àmisena ca

Ussanna¤ca bàëhataraü sannidhikata màmisaü

22. Bhikkhånaü yàdisaü heññhaü bhikkhunãnaü tathà kare

Senàsanaü utuniyo makkhãyati pañàni ca.

23. Chijjanti sabbakàla¤ca animittàdi dissare

Nimittà lohità ceva tatheva dhuvalohità.

24. Dhåvacoëa paggharaõã sikhariõitthi paõóakà

Vepårisã ca samhinnà ubhatobya¤janà pi ca.

25. Animittàdito katvà yà ca ubhatobya¤janà

Etaü peyyàlato heññhà kuññhaü gaõóo kilàsi.

26. Sosàpamàro mànusi itthisi bhujissàsi ca

Aõanà na ràjabhañã anu¤¤àtà ca vãsati.

27. Paripuõõà ca kinnàmà kà nàmà te pavattinã

Catuvisantaràyànaü pucchitvà upasampadà.

28. Vitthàyanti ananusiññhà saïghamajjhe tatheva ca

Upajjhà gàha saüghàñã uttarantaravàsako.

29. Saükaccudakasàñi ca àvikkhitvàna pesaye

Bàlà asammatekato yà ce pucchantaràyikà.

30. Ekato upasampannà bhikkhusaüghe tathà puna

Chàyà utu divasa¤ca saügiti tayo nissaye

31. Aññha akaraõãyàni kàlaü sabbattha aññhadhà

Na pavàrenti bhikkhuniyo bhikkhusaüghaü tatheva ca.

[BJT Page 542] [\x 542/]

32. Kolàhalaü purebhattaü vikàle ca kolàhalaü

Uposathaü pavàraõaü savacanãyànuvàdanaü.

33. Okàsaü code sàrenti pañikkhittaü mahesinà

Tatheva bhikkhu bhikkhunã anu¤¤àtaü mahesinà.

34. Yànaü gilànayutta¤ca yànugghàtaóóhakàsikà

Bhikkhu sikkhà sàmaõerà sàmaõerã ca bàlakà.

35. [PTS Page 283] [\q 283/] ara¤¤e upàsakena uddosito upassayaü

Na sammati navakammaü nisinnagabbhà ekikà.

36. Sàgàra¤ca garudhammaü paccakkhàya ca saïkamã

Abhivàdana kesà ca nakhà vaõakammanà.

37. Pallaïkena gilànà ca vaccaü cuõõena vàsitaü

Jantàghare pañisote atitthe purisena ca.

38. Mahàgotamã àyàci ànando càpi yoniso

Parisà catasso honti pabbajjà1 jinasàsane.

39. Saüvegajananatthàya saddhammassa ca vuddhiyà

âturasseva bhesajjaü evaü buddhena desitaü.

40. Evaü vinãtà saddhamme màtugàmàpi ittarà2

Tà yanti accutaü ñhànaü yattha gantvà na socareti.

1. Pabbajjaü-machasaü 2. Itarà-sã.

[BJT Page 544] [\x 544/]

11. Pa¤casatikakkhandhakaü

Saügãti nidànaü

1. [PTS Page 284] [\q 284/] atha kho àyasmà mahàkassapo bhikkhå àmantesi: ekamidàhaü àvuso samayaü pàvàya kusinàraü addhàna maggapañipanno mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Athakhvàhaü àvuso maggà okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdiü. Tena kho pana samayena a¤¤ataro àjivako kusinàràya1 mandàravapupphaü gahetvà pàvaü addhànamaggapañipanno hoti. Addasaü kho ahaü àvuso taü àjivakaü dåratova àgacchantaü. Disvàna taü àjivakaü etadavocaü: "apàvuso amhàkaü satthàraü jànàsi"ti? "âmàvuso jànàmi. Ajja sattàhaparinibbuto samaõo gotamo. Tato me idaü mandàravapupphaü gahitanti".

2. Tatràvuso ye te bhikkhå avãtaràgà, appekacce bàhà paggayha kandanti. Chinnapapàtaü2 papatanti, àvaññanti, vivaññanti, atikhippaü bhagavà parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto, atikhippaü cakkhuü3 loke antarahitanti. Ye pana te bhikkhå vãtaràgà te satà sampajànà adhivàsenti "aniccà saükhàrà taü kutettha labhà"ti. Athakhvàhaü àvuso te bhikkhå etadavocaü: " alaü àvuso mà socittha. Mà paridevittha. Nanvetaü àvuso bhagavatà pañigacceva4 akkhàtaü sabbeheva piyehi manàpehi nànàbhàvo vinàbhàvo a¤¤athàbhàvo? Taü kutettha àvuso labbhà yantaü jàtaü bhåtaü saïkhataü palokadhammaü taü vata mà palujjiti netaü ñhànaü vijjatãti".

 

 

3. Tena kho panàvuso samayena subhaddo nàma vuóóhapabbajito tassaü parisàyaü nisinno hoti. Atha kho àvuso subhaddo vuóóhapabbajito te bhikkhå etadavoca: "alaü àvuso. Mà sovittha. Mà paridevittha. Sumuttà mayaü tena mahàsamaõena. [PTS Page 285] [\q 285/] upaddutà ca mayaü homa 'idaü vo kappati, idaü vo na kappatã'ti. Idàni pana mayaü yaü icchissàma taü karissàma, yaü na icchissàma na taü karissàmàti".

1. Kusinàràyaü-sã 2. Chinnapàtaü-machasaü 3. Cakkhu-machasaü 4. Pañikacceva-machasaü.

[BJT Page 546] [\x 546/]

Handa mayaü àvuso dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyàma pure adhammo dãpati dhammo pañibàhãyati. Pure avinayo dippati vinayo pañibàhãyati. Pure adhammavàdino balavanto honti. Dhammavàdino dubbalà honti. Pure avinayavàdino balavanto honti. Vinayavàdino dubbalà hontãti.

Tena hi bhante thero bhikkhå uccinatåti. Atha kho àyasmà mahàkassapo ekenånàni pa¤ca arahantasatàni1 uccini. Bhikkhå àyasmantaü mahàkassapaü etadavocuü: ayaü bhante àyasmà ànando ki¤càpi sekho abhabbo chandà dosà mohà bhayà agatiü gantuü. Bahå ca anena bhagavato santike dhammo ca vinayo ca pariyatto. Tena hi bhante thero àyasmantampi ànandaü uccinatåti.

4. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantampi ànandaü uccini. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: kattha nu kho mayaü dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyeyyàmàti. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: ràjagahaü kho mahàgocaraü pahåtasenàsanaü. Yannåna mayaü ràjagahe vassaü vasantà2 dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyeyyàma. Na a¤¤e bhikkhå ràjagahe vassaü upagaccheyyunti. Atha kho àyasmà mahàkassapo saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho imàni pa¤ca bhikkhusatàni sammanneyya ràjagahe vassaü vasantà dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyituü. Na a¤¤ehi bhikkhåhi ràjagahe vassaü vasitabbanti. Esà ¤atti.

Suõàtu me àvuso saïgho. Saïgho imàni pa¤cabhikkhusatàni sammannati rajagahe vassaü vasantà dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyituü. Na a¤¤ehi bhikkhåhi ràjagahe vassaü vasitabbanti. Yassàyasmato khamati imesaü pa¤cannaü bhikkhusatànaü sammuti ràjagahe vassaü vasantànaü dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyituü. Na a¤¤ehi bhikkhåhi ràjagahe vassaü vasitabbanti, so tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Sammatàni saïghena imàni pa¤cabhikkhusatàni ràjagahe vassaü vasantà dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyituü. Na a¤¤ehi bhikkhåhi ràjagahe vassaü vasitabbanti. Khamati saïghassa. Tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti.

1. Ekenuna pa¤ca arahantasatàni-machasaü 2. Vasantàni-machasaü.

[BJT Page 548] [\x 548/]

5. [PTS Page 286] [\q 286/] atha kho therà bhikkhå ràjagahaü agamaüsu dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyituü. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: bhagavatà kho àvuso khaõóaphullapañisaükharaõaü vaõõitaü. Handa mayaü àvuso pañhamaü màsaü khaõóaphullaü pañisaïkharoma. Majjhimaü màsaü sannipatitvà dhamma¤ca vinaya¤ca saïgàyissàmàti. Atha kho therà bhikkhå pañhamaü màsaü khaõóaphullaü pañisaïkhariüsu. Atha kho àyasmà ànando sve sannipàto, na kho metaü patiråpaü yohaü sekho1 samàno sannipàtaü gaccheyyanti bahudevarattiü kàyagatàya satiyà vãtinàmetvà rattiyà paccåsasamayaü nipajjissàmãti kàyaü àvajjesi. Appattaü ca sãsaü bimbohanaü, bhåmito ca pàdà muttà, etasmiü antare anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Atha kho àyasmà ànando arahà samàno sannipàtaü agamàsi.

6. Atha kho àyasmà mahàkassapo saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü àyasmantaü upàliü vinayaü puccheyyanti. âyasmà pi upàli saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü àyasmatà mahàkassapena vinayaü puññho vissajjeyyanti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü upàliü etadavoca: pañhamaü àvuso upàli pàràjikaü kattha pa¤¤attanti. Vesàliyaü bhanteti. Kaü àrabbhàti. Sudintaü kalandaputtaü àrabbhàti. Kismiü vatthusminti. Methunadhammeti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü upàliü pañhamassa pàràjikassa vatthumpi pucchi, nidànampi pucchi, puggalampi pucchi, pa¤¤attimpi pucchi, anupa¤¤attimpi pucchi, àpattimpi pucchi, anàpattimpi pucchi.

 

 

7. Dutiyampanàvuso upàli pàràjikaü kattha pa¤¤attanti. Ràjagahe bhanteti. Kaü àrabbhàti. Dhaniyaü kumbhakàraputtaü àrabbhàti. Kasmiü vatthusminti. Adinnàdàneti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü upàliü dutiyassa pàràjikassa vatthumpi pucchi, nidànampi pucchi, puggalampi pucchi, pa¤¤attimpi pucchi. Anupa¤¤attimpi pucchi, àpattimpi pucchi, anàpattimpi pucchi.

1. Sekkhà-machasaü.

[BJT Page 550] [\x 550/]

Tatiyampanàvuso upàli pàràjikaü kattha pa¤¤attanti. Vesàliyaü bhanteti. Kaü àrabbhàti. Sambahule bhikkhå àrabbhàti. Kismiü vatthusminti. Manussaviggaheti. Atha kho àyasmà mahà kassapo àyasmantaü [PTS Page 287] [\q 287/] upàliü tatiyassa pàràjikassa vatthumpi pucchi, nidànampi pucchi, puggalampi pucchi, pa¤¤attimpi pucchi, anupa¤¤attimpi pucchi, àpattimpi pucchi, anàpattimpi pucchi.

Catutthampanàvuso upàli pàràjikaü kattha pa¤¤attanti. Vesàliyaü bhanteti. Kaü àrabbhàti. Vaggumudàtiriye bhikkhå àrabbhàti. Kismiü vatthusminti. Uttarimanussadhammeti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü upàliü catutthassa pàràjikassa vatthumpi pucchi, nidànampi pucchi, puggalampi pucchi, pa¤¤attimpi pucchi, anupa¤¤attimpi pucchi, àpattimpi pucchi, anàpattimpi pucchi, eteneva upàyena ubhato vibhaïge1 pucchi, puññho puññho àyasmà upàli vissajjesi.

8. Atha kho àyasmà mahàkassapo saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü ayasmantaü ànandaü dhammaü puccheyyanti. Atha kho àyasmà ànando saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü àyasmatà mahàkassapena dhammaü puññho2 vissajjeyyanti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü ànandaü etadavoca: brahmajàlaü àvuso ànanda kattha bhàsitanti. Antarà ca bhante ràjagahaü antarà ca nàlandaü ràjàgàrake ambalaññhikàyanti. Kaü àrabbhàti. Suppiya¤ca paribbàjakaü brahmadatta¤ca màõavanti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü ànandaü brahmajàlassa nidànampi pucchi, puggalampi pucchi.

Sàma¤¤aphalaü panàvuso ànanda kattha bhàsitanti. Ràjagahe bhante jivakambavaneti. Kena saddhinti. Ajàtasattunà vedehi puttena saddhinti. Atha kho àyasmà mahàkassapo àyasmantaü ànandaü sàma¤¤aphalassa nidànampi pucchi, puggalampi pucchi, eteneva upàyena pa¤capi nikàye pucchi, puññho puññho àyasmà ànando vissajjesi.

1. Vinaye-sã 2. Puññho puññho - machasaü.

[BJT Page 552] [\x 552/]

Khuddànukhuddakasikkhàpadakathà

9. Atha kho àyasmà ànando there bhikkhå etadavoca: bhagavà maü bhante parinibbànakàle evamàha: àkaïkhamàno ànanda saïgho mamaccayena khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni samåhaneyyàti. Pucchi pana tvaü àvuso ànanda bhagavantaü katamàni pana bhante khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Na kho ahaü bhante bhagavantaü pucchiü, katamàni pana bhante khuddànukhuddakàni sikkhà padànãti.

Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni [PTS Page 288] [\q 288/] ñhapetvà terasa saïghàdisese ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni ñhapetvà terasa saïghàdisese ñhapetvà dve aniyate ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni ñhapetvà terasa saïghàdisese ñhapetvà dve aniyate ñhapetvà tiüsa nissaggiye pàcittiye ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni ñhapetvà terasa saïghàdisese ñhapetvà dve aniyate ñhapetvà tiüsa nissaggiye pàcittiye ñhapetvà dvenavuti pàcittiye ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Ekacce therà evamàhaüsu: cattàri pàràjikàni ñhapetvà terasa saïghàdisese ñhapetvà dve aniyate ñhapetvà tiüsa nissaggiye pàcittiye ñhapetvà dvenavuti pàcittiye ñhapetvà cattàro pàñidesanãye ñhapetvà avasesàni khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti.

10. Atha kho àyasmà mahàkassapo saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Santambhàkaü sikkhàpadàni gihãgatàni gihãnopi jànanti- idaü vo samaõànaü sakyaputtiyànaü kappati, idaü vo na kappatãti. Sace mayaü khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni samåhanissàma bhavissanti vattàro: dhåmakàlikaü samaõena gotamena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Yàvimesaü satthà aññhàsi tàvime sikkhàpadesu sikkhiüsu. Yato imesaü satthà parinibbuto na dànime sikkhàpadesu sikkhantãti. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho apa¤¤attaü na pa¤¤àpeyya. Pa¤¤attaü na samucchindeyya. Yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vatteyya. Esà ¤atti.

[BJT Page 554] [\x 554/]

Suõàtu me àvuso saïgho. Santamhàkaü sikkhàpadàni gihãgatàni gihãnopi jànanti idaü vo samaõànaü sakyaputtiyànaü kappati. Idaü vo na kappatãti. Sace mayaü khuddànukhuddakàni sikkhàpadàni samåhanissàma, bhavissanti vattàro: dhåmakàlikaü samaõena gotamena sàvakànaü sikkhàpadaü pa¤¤attaü. Yàvimesaü satthà aññhàsi tàvime sikkhàpadesu sikkhiüsu. Yato imesaü satthà parinibbuto na dànime sikkhàpadesu sikkhantãti. Saïgho apa¤¤attaü na pa¤¤àpeti. Pa¤¤attaü na samucchindati. Yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattati. Yassàyasmato khamati apa¤¤attassa apa¤¤apanà1 pa¤¤attassa asamucchedo, yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattanà, so tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

Saïgho apa¤¤attaü na pa¤¤àpeti pa¤¤attaü na samucchindati, yathà pa¤¤attesu sikkhàpadesu samàdàya vattati. Khamati saïghassa. Tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti.

11. Atha kho therà bhikkhå àyasmantaü ànandaü etadavocuü: idaü te àvuso ànanda dukkañaü yaü tvaü bhagavantaü na pucchikatamàni pana bhante khuddànukhuddakàni [PTS Page 289] [\q 289/] sikkhàpadànãti. Desehi taü dukkañanti.

Ahaü kho bhante asatiyà2 bhagavantaü na pucchiü katamàni pana bhante khuddànukhuddakàni sikkhàpadànãti. Nàhantaü dukkañaü passàmi. Apicàyasmantànaü saddhàya desemi taü dukkañanti.

Idampi te àvuso ànanda dukkañaü yaü tvaü bhagavato vassikasàñikaü akkamitvà sibbesi. Desehi taü dukkañanti.

Nàhaü kho bhante agàravena bhagavato vassikasàñikaü akkamitvà sibbesiü. Nàhantaü dukkañaü passàmi. Apicàyasmantànaü saddhàya desemi taü dukkañanti.

Idampi te àvuso ànanda dukkañaü yaü tvaü màtugàmehi bhagavato sarãraü pañhamaü vandàpesi. Tàsaü rodantãnaü bhagavato sarãraü assukena makkhitaü. Desehi taü dukkañanti.

1. Appa¤¤attassa appa¤¤apanà - machasaü. 2. Assatiyà- machasaü.

[BJT Page 556] [\x 556/]

Ahaü kho bhante màyimà1 vikàle ahesunti màtugàmehi bhagavato sarãraü pañhamaü vandàpesiü. Nàhantaü dukkañaü passàmi. Apicàyasmantànaü saddhàya desemi taü dukkañanti.

Idampi te àvuso ànanda dukkañaü yaü tvaü bhagavatà oëàrike nimitte kayiramàne oëàrike obhàse kayiramàne na bhagavantaü yàci-tiññhatu bhagavà kappaü. Tiññhatu sugato kappaü bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. Desehi taü dukkañanti.

Ahaü kho bhante màrena pariyuññhitacitto na bhagavantaü yàciü tiññhatu bhagavà kappaü, tiññhatu sugato kappaü bahujanahitàya bahujanasukhàya lokànukampàya atthàya hitàya sukhàya devamanussànanti. Nàhantaü dukkañaü passàmi. Apicàyasmantànaü saddhàya desemi taü dukkañanti.

Idampi te àvuso ànanda dukkañaü-yaü tvaü màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye pabbajjaü ussukkaü akàsi. Desehi taü dukkañanti.

Ahaü kho bhante ayaü mahàpajàpatã gotamã bhagavato màtucchà àpàdikà posikà khirassa dàyikà bhagavantaü janettiyà kàlakatàya2 tha¤¤aü pàyesãti màtugàmassa tathàgatappavedite dhammavinaye pabbajjaü ussukkaü akàsiü. Nàhantaü dukkañaü passàmi. Apicàyasmantànaü saddhàya desemi taü dukkañanti.

12. Tena kho pana samayena àyasmà puràõo dakkhiõàgirismiü càrikaü carati mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Atha kho àyasmà puràõo therehi bhikkhåhi dhamme ca vinaye ca saügãte dakkhiõàgirismiü yathàbhirannaü viharitvà yena ràjagahaü yena [PTS Page 290] [\q 290/] veëuvanaü kalandakanivàpo yena therà bhikkhå tenupasaïkami. Upasaïkamitvà therehi bhikkhåhi saddhiü pañisammoditvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü puràõaü therà bhikkhå etadavocuü: therehi àvuso puràõa, dhammo ca vinayo ca saügãto. Upehi taü saügãtinti. Susaügãtàvuso therehi dhammo ca vinayo ca. Api ca yatheva mayà bhagavato sammukhà sutaü sammukhà pañiggahitaü tathevàhaü dhàressàmãti.

1. Màyimàsaü-machasaü 2. Kàlaü katàya-machasaü.

[BJT Page 558] [\x 558/]

Brahmadaõóakathà

13. Atha kho àyasmà ànando there bhikkhå etadavoca: bhagavà maü bhante parinibbànakàle evamàha: tenahànanda saïgho mamaccayena channassa bhikkhuno brahmadaõóaü àõàpetuti. Pucchi pana tvaü àvuso ànanda bhagavantaü katamo ca pana bhante brahmadaõóoti. Pucchiü kho ahaü bhante bhagavantaü katamo pana bhante brahmadaõóoti. Channo ànanda bhikkhå yaü iccheyya taü vadeyya. Bhikkhåhi channo bhikkhå neva vattabbo. Na ovaditabbo. Nànusàsitabboti. Tenahàvuso ànanda tva¤¤eva channassa bhikkhuno brahmadaõóaü àõàpehãti.

Kathàhaü bhante channassa bhikkhuno brahmadaõóaü àõàpemi? Caõóo so bhikkhu pharusoti. Tenahàvuso ànanda bahukehi bhikkhåhi saddhiü gacchàhãti. Evaü bhanteti kho àyasmà ànando therànaü bhikkhånaü pañissutvà mahatà bhikkhusaïghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhåsatehi nàvàya kosambiü ujjavi1. Nàvàya paccorohitvà ra¤¤o udenassa uyyànassa avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi.

14. Tena kho pana samayena ràjà udeno uyyàne paricàreti saddhiü orodhena. Assosi kho ra¤¤o udenassa orodho amhàkaü kira àcariyo ayyo ànando uyyànassa avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinnoti. Atha kho ra¤¤o udenassa orodho ràjànaü udenaü etadavoca: amhàkaü kira deva àcariyo ayyo ànando uyyànassa avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinno. Icchàma mayaü deva ayyaü ànandaü passitunti. Tena hi tumhe samaõaü ànandaü passathàti.

Atha kho ra¤¤o udenassa orodho yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ra¤¤o udenassa orodhaü àyasmà ànando dhammiyà kathàya sandassesi, samàdapesi, samuttejesi, [PTS Page 291] [\q 291/] sampahaüsesi. Atha kho ra¤¤o udenassa orodho àyasmatà ànandena dhammiyà kathàya sandassito samàdapito samuttejito sampahaüsito àyasmato ànandassa pa¤cauttaràsaïgasatàni pàdàsi. Atha kho ra¤¤o udenassa orodho àyasmato ànandassa bhàsitaü abhinanditvà anumoditvà uññhàyàsanà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà padakkhiõaü katvà yena ràjà udeno tenupasaïkami.

1. Nàvàya ujjavanikàya kosambiü ujjavi-machasaü.

[BJT Page 560] [\x 560/]

Addasà kho ràjà udeno orodhaü dåratova àgacchantaü. Disvàna orodhaü etadavoca: api nu tumhe samaõaü ànandaü passitthàti. Apassimhà kho mayaü deva ayyaü ànandanti. Api nu tumhe samaõassa ànandassa ki¤ci adatthàti. Adamhà kho mayaü deva ayyassa ànandassa pa¤cauttaràsaïgasatànãti. Ràjà udeno ujjhàyati khãyati vipàceti: kathaü hi nàma samaõo ànando tàva bahuü cãvaraü pañiggahessati. Dussavaõijjaü và samaõo ànando karissati paggàhikasàlaü và pasàressatãti.

15. Atha kho ràjà udeno yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmatà ànandena saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sàràõiyaü1 vãtisàretvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho ràjà udeno àyasmantaü ànandaü etadavoca: àgamà nu khodha2 bho ànanda amhàkaü orodhoti.

"âgamà kho tedha3 mahàràja orodhoti".

"Api pana bhoto ànandassa ki¤ci adàsãti".

"Adàsi kho me mahàràja pa¤cauttaràsaïgasatànã"ti.

"Kimpana bhavaü ànando tàva bahuü cãvaraü karissatã"ti.

Ye pana te mahàràja bhikkhå dubbalacãvarà tehi saddhiü saüvihajissàmãti.

Yàni kho pana bho ànanda poràõakàni dubbalacãvaràni tàni kathaü karissathàti.

Tàni mahàràja uttarattharaõaü karissàmàti.

Yàni pana bho ànanda poràõakàni uttarattharaõàni tàni kathaü karissathàti.

Tàni mahàràja bhisicchaviyo karissàmàti.

Yàni pana4 bho ànanda poràõakà bhisicchaviyo tà kathaü karissathàti.

Tà mahàràja bhummattharaõaü karissàmàti.

Yàni pana bho ànanda poràõakàni bhummattharaõàni tàni kathaü karissathàti.

Tàni mahàràja pàdapu¤chaniyo karissàmàti.

Yà pana bho ànanda poràõakà pàdapu¤chaniyo tà kathaü karissathàti.

1. Sàraõãyaü-machasaü 2. âgatànukhvidha - machasaü 3. âgamàsi kho te idha - machasaü. 4. Yà pana - machasaü.

[BJT Page 562] [\x 562/]

Tà mahàràja rajoharaõaü karissàmàti

Yàni pana bho ànanda poràõakàni rajoharaõàni tàni kathaü karissathàti.

Tàni mahàràja koññetvà cikkhallena madditvà paribhaõóaü limpissàmàti.

Atha kho ràjà udeno sabbevime [PTS Page 292] [\q 292/] samaõà sakyaputtiyà yoniso upanenti. Na kulavaü1 gamentãti àyasmato ànandassa a¤¤ànipi pa¤ca dussasatàni pàdàsi. Ayaü carahi àyasmato ànandassa pañhamaü cãvarabhikkhà uppajji cãvarasahassaü.

16. Atha kho àyasmà ànando yena ghositàràmo tenupasaïkami. Upasaïkamitvà pa¤¤atte àsane nisãdi. Atha kho àyasmà channo yena àyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho àyasmantaü channaü àyasmà ànando etadavoca: saïghena te àvuso channa brahmadaõóo àõattoti2. Katamo pana bhante ànanda brahmadaõóoti. 3.

Tvaü àvuso channa bhikkhå4 yaü iccheyyàsi taü vadeyyàsi. Bhikkhåhi tvaü neva vattabbo na ovaditabbo nànusàsitabboti. Nanvàhaü bhante ànanda hato ettàvatà yatohaü bhikkhåhi neva vattabbo na ovaditabbo nànusàsitabboti- tattheva mucchito papati. 5

17. Atha kho àyasmà chanto brahmadaõóena aññãyamàno haràyamàno jigucchamàno eko våpakaññho appamatto àtàpi pahitatto viharanto nacirasseva yassatthàya kulaputtà sammadeva agàrasmà anagàriyaü pabbajanti tadanuttaraü brahmacariyapariyosànaü diññheva dhamme sayaü abhi¤¤à sacchikatvà upasampajja vihàsi. Khãõà jàti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü nàparaü itthattàyàti abbha¤¤àsi. A¤¤ataro ca panàyasmà channo arahataü ahosi.

1. Kulàvaü-sa 2. âõàpitoti-machasaü 3. Brahmadaõóo àõàpitoti-machasaü 4. Bhikkhånaü - machasaü 5. Papato-machasaü.

[BJT Page 564] [\x 564/]

Atha kho àyasmà chanto arahattaü patto yenàyasmà ànando tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü ànandaü etadavoca: pañippassambhehi dàni me bhante ànanda brahmadaõóanti. Yadaggena tayà àvuso channa arahattaü sacchikataü tadaggena te brahmadaõóo pañippassaddhoti.

Imàya kho pana vinayasaïgitiyà pa¤ca bhikkhusatàni anånàni anadhikàni ahesuü. Tasmà ayaü vinayasaïgãti pa¤casatikàti vuccatãti.

Pa¤casatikakkhandhakaü ekàdasamaü. 1

Imamhi khandhake vatthu tevãsati.

Tassuddànaü: -

1. Parinibbutamhã sambuddhe thero kassapasavhayo

âmantayã bhikkhugaõaü saddhammamanupàlako.

2. Pàvàyaddhànamaggamhi subhaddena paveditaü

[PTS Page 293] [\q 293/] saïgàyissàma saddhammaü adhammo pure dippati.

3. Ekenånapa¤casataü ànandampi ca uccini

Dhammavinayasaïgãtiü vasanto guhamuttame.

4. Upàliü vinayaü pucchi suttantànandapaõóitaü

Piñakaü tãõi saïgãtiü akaüsu jinasàvakà.

5. Khuddànukhuddakà nànà yathà pa¤¤atti vattanà

Na pucchi akkamitvà ca vandàpesi na yàci ca

Pabbajjaü màtugàmassa saddhàya dukkañànime.

6. Puràõo brahmadaõóaü ca orodhà udenena saha

Tàva bahå dubbalaü ca uttarattharaõà bhisi.

7. Bhummattharaõà pu¤chaniyo rajo cikkhallamaddanà

Sahassacivaruppajji pañhamànandasavhayà.

8. Tajjito brahmadaõóena catusaccaü apàpuõi

Vasãbhåtà pa¤catà tasmà pa¤casatã iti.

1. Pa¤casatikakkhandhako ekàdasamo-machasaü.

[BJT Page 566] [\x 566/]

12. Sattasatikakkhandhakaü

Pañhama bhàõavàraü

1. [PTS Page 294] [\q 294/] tena kho pana samayena vassasataparinibbute bhagavati vesàlikàvajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthuni dãpenti: kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgulakappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo. Kappati jalogipàtuü, 1 kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti.

2. Tena kho pana samayena àyasmà yaso kàkaõóakaputto vajjãsu càrikaü caramàno yena vesàli tadavasari. Tatra sudaü àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena vosalikà vajjiputtakà bhikkhå tadahuposathe kaüsapàtiü udakena påretvà majjhe bhikkhåsaïghassa ñhapetvà àgatàgate vesàlike upàsake evaü vadenti: 2 dethàvuso saïghassa kahàpaõampi aóóhampi pàdampi màsakaråpampi. Bhavissati saïghassa parikkhàrena karaõãyanti. Evaü vutte àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike upàsake etadavoca: màvuso adattha saïghassa kahàpaõampi aóaóhampi pàdampi màsakaråpampi. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà, apetajàtaråparajatàti.

 

 

Evampi kho vesàlikà upàsakà àyasmatà yasena kàkaõóakaputtena vuccamànà adaüsu yeva saïghassa kahàpaõampi aóóhampi pàdampi màsakarupampi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå tassà rattiyà accayena taü hira¤¤aü bhikkhaggena pañiviüsaü3 ñhapetvà bhàjesuü.

3. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavocuü: [PTS Page 295] [\q 295/] eso te àvuso yasa hira¤¤assa pañiviüsoti. Natthi me àvuso hira¤¤assa pañiviüso nàhaü hira¤¤aü sàdiyàmãti.

1. Jalogiü pàtuü-machasaü 2. Vadanti-machasaü 3. Pañavisaü-machasaü.

[BJT Page 568] [\x 568/]

Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ayaü àvuso yaso kàkaõóakaputto upàsake saddhe pasanne akkosati, parihàsati, appasàdaü karoti. Handassa mayaü pañisàraõãyakammaü karomàti, te tassa pañisàraõiyakammaü akaüsu. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike vajjiputtake bhikkhå etadavoca: bhagavatà àvuso pa¤¤attaü pañisàraõãyakammakatassa bhikkhåno anudåto dàtabboti. Detha me àvuso anudåtaü bhikkhunti. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ekaü bhikkhuü sammannitvà àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa anudåtaü adaüsu.

4. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto anudåtena bhikkhunà saddhiü vesàliü pavisitvà vesàlike upàsake etadavoca: ahaü kiràyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi. Yohaü adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.

Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho àvuso bhagavà bhikkhå àmantesi: cattàro me bhikkhave candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Abbhaü bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Mahikà bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Dhåmarajo bhikkhave candimasåriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ràhu bhikkhave asurindo candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ime kho bhikkhave cattàro candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti.

Evameva kho bhikkhave cattàrome samaõabràhmaõànaü upakkilesàyehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà suraü pivanti. Merayaü pivanti. Suràmerayapànà appañiviratà. Ayaü bhikkhave pañhamo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti. Na bhàsanti. Na virocanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà [PTS Page 296] [\q 296/] methunaü dhammaü patisevanti methunadhammà appañiviratà. Ayaü bhikkhave dutiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso

[BJT Page 570] [\x 570/]

Yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virovanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà jàtaråparajataü sàdiyanti jàtaråparajatapañiggahaõà appañiviratà. Ayaü bhikkhave tatiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virocanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà micchàjivena jivikaü kappenti micchàjãvà appañiviratà. Ayaü bhikkhave catuttho samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virovanti. Ime kho bhikkhave cattàro samaõabràhmaõànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocantãti. Idamavocàvuso bhagavà. Idaü vatvàna sugato athàparaü etadavoca satthà:

Ràgadosaparikkiliññhà eke samaõabràhmaõà

Avijjà nivutà posà piyaråpàbhinandino,

Suraü pivanti merayaü pañisevanti methunaü

Rajataü jàtaråpa¤ca sàdiyanti aviddasu.

Micchàjãvena jãvanti eke samaõabràhmaõà

Ete upakkilesà vuttà buddhenàdiccabandhunà.

Yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà

Na tapanti na bhàsanti na virocanti1 asuddhà sarajà magà.

Andhakàrena onaddhà taõhàdàsà sanettikà

Vaóóhenti kañasiü ghoraü àdiyanti punabbhavanti.

Evaüvàdã kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi. Sohaü2 adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.

5. Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho panàvuso samayena3 ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà kathà udapàdi: kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajatanti. Tena kho panàvuso samayena maõicåëako gàmaõi tassaü parisàyaü nisinno hoti.

1. Na vãrovanti-machasaü. ænaü 2. Yohaü-machasaü 3. Tena kho pana samayena-machasaü.

[BJT Page 572] [\x 572/]

Atha kho àvuso maõicåëako gàmaõã taü parisaü etadavoca: mà ayyo1 evaü avacuttha. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. [PTS Page 297] [\q 297/] nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Asakkhi kho àvuso maõicåëako gàmaõã taü parisaü sa¤¤àpetuü.

6. Atha kho àvuso maõicåëako gàmiõã taü parisaü sa¤¤àpetvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaükamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü. Nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àvuso maõicåëako gàmaõã bhagavantaü etadavoca: idha bhante ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà2 kathà udapàdi: kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Pañigaõhanti3 samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajatanti. Evaü vutte ahaü taü bhante parisaü etadavocaü: mà ayyo evaü avacuttha. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhittamaõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Asakkhiü kho ahaü bhante taü parisaü sa¤¤àpetuü. Kaccàhaü bhante evaü vyàkaramàno vuttavàdi ceva bhagavato homi. Na ca bhagavantaü abhåtena abbhàcikkhàmi. Dhammassa cànudhammaü vyàkaromi. Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchatãti?

Taggha tvaü gàmaõi evaü vyàkaramàno vuttavàdi ceva me ahosi. Na ca maü abhåtena abbhàcikkhasi. Dhammassa cànudhammaü vyàkarosi. Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchati. Na hi gàmaõi kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Yassa kho gàmaõã jàtaråparajataü kappati, pa¤capi tassa kàmaguõà kappanti. Yassa pa¤cakàmaguõà kappanti, ekaüsenetaü gàmaõi dhàreyyàsi assamaõadhammo asakyaputtiyadhammoti. Apicàhaü gàmaõi evaü vadàmi: tiõaü tiõatthikena pariyesitabbaü. Dàruü dàrutthikena pariyesitabbaü. Sakañaü sakañatthikena pariyesitabbaü. Puriso purisatthikena pariyesitabbo. Natvevàhaü gàmaõi kenaci pariyàyena jàtaråparajataü sàditabbaü pariyesitabbanti vadàmiti. Evaüvàdã kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi paribhàsàmi appasàdaü karomi. Sohaü adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.

1. Ayyà- machasaü 2. Ayamantara-machasaü 3. Pariggaõhanti-machasaü

[BJT Page 574] [\x 574/]

7. Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà tattheva1 ràjagahe àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü àrabbha jàtaråparajataü pañikkhipi sikkhàpadaü ca pa¤¤àpesi. Evaüvàdi kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi sohaü [PTS Page 298] [\q 298/] adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmãti. Evaü vutte vesàlikà upàsakà àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavocuü: ekova bhaneta ayyo yaso kàkaõóakaputto samaõo sakyaputtiyo. Sabbevime assamaõà asakyaputtiyà. Vasatu bhante ayyo yaso kàkaõóakaputto vesàliyaü. Mayaü ayyassa yasassa kàkaõóakaputtassa ussukkaü karissàma cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike upàsake sa¤¤àpetvà anudåtena bhikkhunà saddhiü àràmaü agamàsi.

8. Atha kho vesàlikà vajjiputtakàbhikkhå anudåtaü bhikkhåü pucchiüsu: khamàpità àvuso yasena kàkaõóakaputtena vesàlikà upàsakàti? Upàsakehi pàpikà no àvuso katà2. Ekova yaso kàkaõóakaputto samaõo sakyaputtiyo kato. Sabbeva mayaü assamaõà asakyaputtiyà katàti.

Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ayaü àvuso yaso kàkaõóakaputto amhehi asammato gihãnaü pakàsesi. Handassa mayaü ukkhepanãyakammaü karomàti. Te tassa ukkhepanãyakammaü kattukàmà sannipatisuü. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vehàsaü abbhuggantvà kosambiyaü paccuññhàsi. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto pàveyyakàna¤ca avantidakkhiõàpathakàna¤ca bhikkhånaü santike dåtaü pàhesi: àgacchantu àyasmantà imaü adhikaraõaü àdiyissàma, pure adhammo dãppati dhammo pañibàhãyati, avinayo dippati vinayo pañibàhãyati, pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti. Avinayavàdino balavanto honti vinayavàdino dubbalà hontãti. Tena kho pana samayena àyasmà sambhuto sàõavàsã ahogaïge pabbate pañivasati. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto yena ahogaïgà pabbato yenàyasmà sambhåto sàõavàsã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sambhåtaü sàõavàsiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmantaü sambhåtaü sàõavàsiü etadavoca:

-------------------

 

 

1. Tattheva-machasaü. ænaü 2. Pàpikaü no àvuso kataü-machasaü.

[BJT Page 576] [\x 576/]

Ime bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthåni dãpenti kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgula kappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo. Kappati jalogipàtuü1. Kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti. [PTS Page 299] [\q 299/] handa mayaü bhante imaü adhikaraõaü àdiyissàma. Pure adhammo dippati dhammo pañibàhãyati. Avinayo dippati vinayo pañibàhãyati. Pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti avinayavàdino balavanto honti vinayavàdino dubbalà hontãti. Evamàvusoti kho àyasmà sambhuto sàõavàsã àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa paccassosi.

9. Atha kho saññhimattà pàveyyakà bhikkhå sabbe àra¤¤ikà, sabbe piõóapàtikà, sabbe paüsukulikà, sabbe tecivarikà, sabbeva arahanto ahogaïge pabbate sannipatiüsu. Aññhaasãtimattà avanti dakkhiõàpathakà bhikkhå appekacce àra¤¤ikà, appekacce piõóapàtikà, appekacce paüsukulikà, appekacce tecãvarikà sabbeva arahanto ahogaïge pabbate sannipatiüsu.

Atha kho therànaü bhikkhånaü mantayamànànaü etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Kathaü nu kho mayaü pakkhaü labheyyàma yena mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti. Tena kho pana samayena àyasmà revato soreyye pañivasati bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvi lajji kukkuccako sikkhàkàmo. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: ayaü kho àyasmà revato soreyye pañivasati bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvi lajji kukkuccako sikkhàkàmo sace mayaü àyasmantaü revataü pakkhaü labhissàma evaü mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti.

Assosi kho àyasmà revato dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya therànaü bhikkhånaü mantayamànànaü sutvànassa etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Na kho metaü patiråpaü yohaü evaråpe adhikaraõe osakkeyyaü. Idàni ca pa te bhikkhå àgacchissanti. Sohaü tehi àkiõõo na phàsuü gamissàmi. Yannunàhaü pañigacceva gaccheyyanti. Atha kho àyasmà revato soreyyà saïkassaü agamàsi.

1. Jalogiü pàtuü-machasaü 2. Phàsu-machasaü.

[BJT Page 578] [\x 578/]

10. Atha kho therà bhikkhå soreyyaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato saïkassaü gatoti. Atha kho àyasmà revato saïkassà kaõõakujjaü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå saïkassaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato kaõõakujjaü gatoti. Atha kho àyasmà revato kaõõakujjà udumbaraü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå kaõõakujjaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato udumbaraü gatoti. [PTS Page 300] [\q 300/] atha kho àyasmà revato udumbarà aggaëapuraü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå udumbaraü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato aggaëapuraü gatoti. Atha kho àyasmà revato aggaëapurà sahajàtiü agamàsi. Atha kho therà bhikkhu aggaëapuraü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàvaüsu: esàyasmà revato sahajàtiü gatoti. Atha kho therà bhikkhå àyasmantaü revataü sahajàtiyà sambhàvesuü.

11. Atha kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavoca: ayaü àvuso àyasmà revato bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvã lajji kukkuccako sikkhàkàmo sace mayaü àyasmantaü revataü pa¤haü pucchissàma pañibalo àyasmà revato ekeneva pa¤hena sakalampi rattiü vãtinàmetuü. Idàni ca panàyasmà revato antevàsikaü sarabhàõakaü bhikkhuü ajjhesissati. So tvaü tassa bhikkhuno sarabha¤¤apariyosàne àyasmantaü revataü upasaïkamitvà imàni dasavatthåni puccheyyàsãti.

Evambhanteti kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmato sambhutassa sàõavàsissa paccassosi. Atha kho àyasmà revato antevàsikaü sarabhàõakaü bhikkhuü ajjhesi. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto tassa bhikkhuno sarabha¤¤apariyosàne yenàyasmà revato tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmantaü revataü etadavoca:

12. 1. Kappati bhante siïgiloõakappoti. Ko so àvuso siïgiloõakappoti. Kappati bhante siïginà loõaü pariharituü, yattha aloõikaü bhavissati-tattha paribhu¤jissàmãti. Nàvuso kappatãti.

[BJT Page 580] [\x 580/]

2. Kappati bhante dvaïgulakappoti. Ko so àvuso dvaïgula kappoti. Kappati bhante dvaïgulàya chàyàya vãtivattàya vikàle bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti.

3. Kappati bhante gàmantarakappoti. Ko so àvuso gàmantarakappoti. Kappati bhante idàni gàmantaraü gamissàmãti bhuttàvinà pavàritena anatirittaü bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti.

4. Kappati bhante àvàsakappoti. Ko so àvuso àvàsakappoti. Kappati bhante sambahulà àvàsà samànasãmà nànuposathaü kàtunti. Nàvuso kappatãti.

5. [PTS Page 301] [\q 301/] kappati bhante anumatikappoti. Ko so àvuso anumati kappoti? Kappati bhante vaggena saïghena kammaü kàtuü àgate bhikkhå anujànissàmàti1. Nàvuso kappatãti.

6. Kappati bhante àciõõakappoti? Ko so àvuso àciõõakappoti. Kappati bhante idaü me upajjhàyena ajjhàciõõaü idaü me àcariyena ajjhàciõõanti taü ajjhàcaritunti. âciõõakappo kho àvuso ekacco kappati ekacco na kappatãti.

7. Kappati bhante amathitakappoti. Ko so àvuso amathitakappoti. Kappati bhante yaü taü khãraü khãrabhàvaü vijahitaü asampattaü dadhibhàvaü taü bhuttàvinà pavàritena anatirittaü pàtunti, nàvuso kappatãti.

8. Kappati bhante jalogipàtunti. Ko so àvuso jalogãti3. Kappati bhante yà sà surà asuttà4 asampattà majjabhàvaü. Taü pàtunti. Nàvuso kappatãti.

9. Kappati bhante adasakaü nisãdananti. Nàvuso kappatãti.

10. Kappati bhante jàtaråparajatanti. Nàvuso kappatãti.

Ime kho bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü imàni dasavatthåni dãpenti. Handa mayaü bhante imaü adhikaraõaü àdiyàma5, pure adhammo dippati dhammo pañibàhãyati. Avinayo dippati vinayo pañibàhãyati. Pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti. Avinayavàdino balavanto honti. Vinayavàdino dubbalà hontãti. Evamàvusoti kho àyasmà revato àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa paccassosi.

Pañhamabhàõavàraü niññhitaü.

1. Anumànessàmàti-machasaü 2. Jalogiü pàtunti-machasaü 3. Kà sà àvuso jalogãti-machasaü 4. âsutà-machasaü 5. âdiyissàma-machasaü.

[BJT Page 582] [\x 582/]

Dutiyabhàõavàraü

13. Assosuü kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå yaso kira kàkaõóakaputto imaü1 adhikaraõaü àdiyitukàmo pakkhaü pariyesati. Labhati ca kira pakkhanti. Atha kho vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Kannu kho2 mayaü pakkhaü labheyyàma yena mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assamàti. Atha kho vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü etadahosi: ayaü kho àyasmà revato bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvã lajji kukkuccako sikkhàkàmo. Sace mayaü àyasmantaü revataü pakkhaü labheyyàma evaü mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti.

Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå pahåtaü sàmaõakaü parikkhàraü pañiyàdesuü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå taü sàmaõakaü parikkhàraü àdàya nàvàya sahajàtiü ujjaviüsu. Nàvàya [PTS Page 302] [\q 302/] paccorohitvà a¤¤atarasmiü rukkhamåle bhattavissaggaü karonti.

 

 

14. Atha kho àyasmato sàëhassa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi. Ko nu kho dhammavàdino pàcinakà và bhikkhå pàveyyakà vàti. Atha kho àyasmato sàëhassa dhamma¤ca vinaya¤ca3 paccavekkhantassa etadahosi: adhammavàdino pàcãnakà bhikkhu dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Atha kho a¤¤atarà suddhàvàsakàyikà devatà àyasmato sàëhassa cetasà ceto parivitakkama¤¤àya seyyathàpi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya evameva suddhàvàsesu devesu antarahità àyasmato sàëhassa pamukhe4 pàturahosi. Atha kho sà devatà àyasmantaü sàëhaü etadavoca: sàdhu sàdhu5 bhante sàëha, adhammavàdino6 pàcinakà bhikkhå dhammavàdino7 pàveyyakà bhikkhå. Tena hi bhante sàëha, yathà dhammo tathà tiññhàhãti. Pubbepi càhaü devate etarahi ca yathà dhammo tathà ñhito. Api càhaü na tàva diññhiü àvãkaromi. Appevanàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.

1. Idaü-machasaü 2. Kiü nu kho -machasaü 3. Vinaya¤ca cetasà paccavekkhantassa-machasaü 4. Sammukho-machasaü 5. Sàdhu-machasaü 6. Adhammavàdi-machasaü. ænaü 7. Dhammavàdi-machasaü.

[BJT Page 584] [\x 584/]

15. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå taü sàmaõakaü parikkhàraü àdàya yenàyasmà revato tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü etadavocuü: pañigaõhàtu bhante thero sàmaõakaü parikkhàraü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampãti. Alaü àvuso, paripuõõaü me pattacãvaranti. Na icchi pañiggahetuü.

Tena kho pana samayena uttaro nàma bhikkhu vãsati vasso àyasmato revatassa upaññhàko hoti atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå yenàyasmà uttaro tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü uttaraü etadavocuü. Pañigaõhàtu àyasmà uttaro sàmaõakaü parikkhàraü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampãti. Alaü àvuso paripuõõaü me pattacãvaranti. Na icchi pañiggahetuü.

Manussà kho àvuso uttara, bhagavato sàmaõakaü parikkhàraü upanàmenti. Sace bhagavà pañigaõhàti teneva te attamanà honti. No ce bhagavà pañigaõhàti àyasmato ànandassa upanàmenti. Pañigaõhàtu bhante thero sàmaõakaü parikkhàraü, yathà bhagavatà pañiggahito evameva so bhavissatãti. Pañigaõhàtu àyasmà uttaro sàmaõakaü [PTS Page 303] [\q 303/] parikkhàraü. Yathà therena pañiggahito evameva so bhavissatãti.

16. Atha kho àyasmà uttaro vesàlikehi vajjiputtakehi bhikkhåhi nippãëiyamàno ekaü cãvaraü aggahesi. Vadeyyàthàvuso yenatthoti. Ettakaü àyasmà uttaro theraü vadetu: ettakaü bhante thero saïghamajjhe vadetu. Puratthimesu janapadesu buddhà bhagavanto uppajjanti. Dhammavàdino pàcãnakà bhikkhå adhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Evamàvusoti kho àyasmà uttaro vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü pañissutvà yenàyasmà revato tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü etadavoca: ettakaü bhante thero saïghamajjhe vadetu. Puratthimesu janapadesu buddhà bhagavanto uppajjanti. Dhammavàdino pàcinakà bhikkhå adhammavàdino pàvyeyakà bhikkhåti.

[BJT Page 586] [\x 586/]

Adhamme maü tvaü bhikkhå niyojesãti thero àyasmantaü uttaraü paõàmesi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå àyasmantaü uttaraü etadavocuü: kiü àvuso uttaraü thero àhàti. Pàpikaü no àvuso kataü. Adhamme maü tvaü bhikkhu niyojesãti thero maü paõàmesãti.

Nanu tvaü àvuso vuóóho vãsativassosãti, àmàvusoti. Api ca mayaü garunissayaü gaõhàmàti.

17. Atha kho saïgho taü adhikaraõaü cinicchinitukàmo sannipati. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Sace mayaü imaü adhikaraõaü idha våpasameyyàma1 siyàpi måladàyakà bhikkhå puna kammàya ukkoñeyyuü. Yadi saïghassa pattakallaü yatthevimaü adhikaraõaü samuppannaü. Saïgho tatthevimaü adhikaraõaü våpasameyyàti. Atha kho therà bhikkhå vesàliü agamaüsu taü adhikaraõaü cinicchinitukàmà.

18. Tena kho pana samayena sabbakàmã nàma pathavyà saïghatthero visaüvassasatiko2 upasampadàya àyasmato ànandassa saddhivihàriko vesàliyaü pañivasati. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sambhutaü sàõavàsiü etadavoca: ahaü àvuso yasmiü vihàre sabbakàmi thero viharati taü vihàraü upagacchàmi. So tvaü kàlasseva àyasmantaü sabbakàmiü upasaïkamitvà imàni dasavatthuni puccheyyàsãti. Evambhanteti kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmato revatassa paccassosi. Atha kho àyasmà revato yasmiü vihàre sabbakàmã thero viharati taü vihàraü upaga¤chi.

Gabbhe àyasmato sabbakàmissa senàsanaü pa¤¤attaü hoti gabbha pamukhe àyasmato revatassa. Atha kho àyasmà revato ayaü [PTS Page 304] [\q 304/] thero mahallako na nipajjatãti na seyyaü kappesi. âyasmà sabbakàmã ayaü bhikkhu àgantuko kilanto na nipajjatãti na seyyaü kappesi.

1. Våpasamessàma-machasaü 2. Vãsavassasatiko-machasaü.

[BJT Page 588] [\x 588/]

Atha kho àyasmà sabbakàmã rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya àyasmantaü revataü etadavoca: katamena tvaü bhåmmi vihàrena etarahi bahulaü viharasãti. Mettàvihàrena kho ahaü bhante etarahi bahulaü viharàmãti. Kullakavihàrena kira tvaü bhummi etarahi bahulaü viharasi' kullakavihàro eso bhummã yadidaü mettàti.

Pubbepi me bhante gihãbhåtassa àciõõà mettà. Tenàhaü etarahipi mettàvihàrena bahulaü viharàmi. Api ca kho mayà cirapattaü arahattaü. Thero pana bhante katamena vihàrena etarahi bahulaü viharatãti. Su¤¤atà vihàrena kho ahaü bhummã etarahi bahulaü viharàmãti?

Mahàpurisavihàrena kira bhante thero etarahi bahulaü viharati. Mahàpurisavihàro eso bhante yadidaü su¤¤atàti. Pubbepi me bhummi gihãbhåtassa àciõõà su¤¤atà. Tenàhaü etarahipi su¤¤atàvihàrena bahulaü viharàmi. Api ca mayà cirapattaü arahattanti. Aya¤carahi therànaü bhikkhånaü antarà kathà vippakatà.

19. Athàyasmà sambhuto sàõavàsã tasmiü anuppatte hoti. Atha kho àyasmà sambhåto sàõavàsã yenàyasmà sabbakàmi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sabbakàmiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmantaü sabbakàmiü etadavoca: ime bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthåni dãpenti: kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgulakappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo kappati jalogi pàtuü kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti. Therena bhante upajjhàyassa måle bahu dhammo ca vinayo ca pariyatto therassa bhante dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa kathaü hoti ke nu kho dhammavàdino pàcãnakà và bhikkhå pàveyyakà vàti.

[BJT Page 590] [\x 590/]

Tayàpi kho àvuso upajjhàyassa måle bahu dhammo ca vinayo ca pariyatto. Tuyhaü panàvuso dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa kathaü hoti, kenu kho dhammavàdino pàcãnakà và bhikkhu pàveyyakà vàti. Mayhaü kho bhante dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa evaü hoti: adhammavàdino pàcinakà bhikkhu dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Apicàhaü na tàva diññhiü àvãkaromi appeva nàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.

Mayhampi kho àvuso dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa evaü [PTS Page 305] [\q 305/] hoti: adhammavàdino pàcãnakà bhikkhå dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Apicàhaü na tàva diññhiü àvãkaromi appevanàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.

20. Atha kho saïgho taü adhikaraõaü vinicchinitukàmo sannipati. Tasamiü kho pana adhikaraõe vinicchiyamàne anaggànã ceva bhassàni jàyanti. Na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho imaü adhikaraõaü ubbàhikàya våpasameyya. Saïgho cattàro pàcãnake bhikkhu cattàro pàveyyake bhikkhå uccini. Pàcãnakànaü bhikkhånaü àyasmanta¤ca sabbakàmiü àyasmanta¤ca sàëhaü àyasmanta¤ca khujjasobhitaü àyasmanta¤ca vàsabhagàmikaü. Pàveyyakànaü bhikkhånaü àyasmanta¤ca revataü. âyasmanta¤ca sambhåtaü sàõavàsiü. âyasmanta¤ca yasaü kàkaõóakaputtaü. âyasmanta¤ca sumanaü. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho cattàro pàcãnake bhikkhå cattàro pàveyyake bhikkhå sammanneyya ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Esà ¤atti.

Suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Saïgho cattàro pàcãnake bhikkhå cattàro pàveyyake bhikkhå sammannati ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Yassàyasmato khamati catuõõaü pàcãnakànaü bhikkhånaü catuõõaü pàveyyakànaü bhikkhånaü sammuti ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.

[BJT Page 592] [\x 592/]

Sammatà saïghena cattàro pàcãnakà bhikkhu cattàro pàveyyakà bhikkhå ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti.

21. Tena kho pana samayena ajito nàma bhikkhu dasavasso saïghassa pàtimokkhuddesako hoti. Atha kho saïgho àyasmantampi ajitaü sammanti therànaü bhikkhånaü àsanapa¤¤àpakaü. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: kattha nu kho mayaü imaü adhikaraõaü våpasameyyàmàti. Atha kho therànaü bhikkhånaü [PTS Page 306] [\q 306/] etadahosi: ayaü kho vàlikàràmo ramaõiyo appasaddo appanigghoso. Yannåna mayaü vàlikàràme imaü adhikaraõaü våpasameyyàmàti. Atha kho therà bhikkhå vàlikàràmaü agamaüsu taü adhikaraõaü vinicchinitukàmà. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü àyasmantaü sabbakàmiü vinayaü puccheyyanti. âyasmà sabbakàmã saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho yadi saïghassa pattakallaü ahaü revatena vinayaü puññho vissajjeyyanti. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sabbakàmiü etadavoca.

1. Kappati bhante siïgiloõakappoti. Ko so àvuso siïgiloõakappoti. Kappati bhante siïginà loõaü pariharituü yattha aloõikaü bhavissati tattha paribhu¤jissàmãti. Nàvuso kappatãti, kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Sannidhikàrakabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü pañhamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü pañhamaü salàkaü nikkhipàmi.

2. Kappati bhante dvaïgulakappoti. Ko so àvuso dvaïgulakappoti. Kappati bhante dvaïgulàya chàyàya vãtivattàya vikàle bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti ràjagahe suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Vikàlabhojane pàcittiyanti suõàtu me bhante saïgho idaü dutiyaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü dutiyaü salàkaü nikkhipàmi.

[BJT Page 594] [\x 594/]

3. Kappati bhante gàmantarakappoti. Ko so àvuso gàmantarakappoti. Kappati bhante idàni gàmantaraü gamissàmãti bhuttàvinà pavàritena anatirittaü bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Anatirittabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü tatiyaü vatthuü saïghena viniccitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü tatiyaü salàkaü nikkhipàmi.

4. Kappati bhante àvàsakappoti. Ko so àvuso àvàsa kappoti. Kappati bhante sambahulà àvàsà samànasãmà nànuposathaü kàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Ràjagahe uposathasa¤¤utteti. Kiü àpajjatãti. Vinayàtisàre dukkañanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü catutthaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü idaü catutthaü salàkaü nikkhipàmi.

5. Kappati bhante anumatikappoti. Ko so àvuso anumatikappoti. Kappati bhante vaggena saïghena kammaü kàtuü àgate bhikkhu anujànissàmàti. Nàvuso [PTS Page 307] [\q 307/] kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Campeyyake vinayavatthusminti. Kiü àpajjatãti. Vinayàtisàre dukkañanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü pa¤camaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü pa¤camaü salàkaü nikkhipàmi.

6. Kappati bhante àciõõakappoti. Ko so àvuso àciõõakappoti. Kappati bhante idaü me upajjhàyena ajjhàciõõaü idaü me àcariyena ajjhàciõõaü taü ajjhàcaritunti. âciõõakappo kho àvuso ekacco kappati ekacco na kappatãti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü chaññhaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü chaññhaü salàkaü nikkhipàmi.

[BJT Page 596] [\x 596/]

7. Kappati bhante amathitakappoti. Ko so àvuso amathitakappoti, kappati bhante yaü taü khãraü khãrabhàvaü vijahitaü asampattaü dadhibhàvaü, taü bhuttàvinà pavàritena anatirittaü pàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Anatirittabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü sattamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü sattamaü salàkaü nikkhipàmi.

8. Kappati bhante jalogiü pàtunti. Ko so àvuso jalogãti. Kappati bhante yà sà surà asuttà asampattà majjabhàvaü, sà pàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Kosambiyaü suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Suràmerayapàne pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü aññhamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthu sàsanaü. Idaü aññhamaü salàkaü nikkhipàmi.

9. Kappati bhante adasakaü nisãdananti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Chedanake pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü navamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü navamaü salàkaü nikkhipàmi.

10. Kappati bhante jàtaråparajatanti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Ràjagahe suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Jàtaråparajatapañiggahaõe pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü dasamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü dasamaü salàkaü nikkhipàmi.

[BJT Page 598] [\x 598/]

Suõàtu me bhante saïgho. Imàni dasa vatthuni saïghena vinicchitàni. Itipimàni dasavatthåni uddhammàni ubbinayàni apagatasatthusàsanànãti. Nihatametaü àvuso adhikaraõaü santaü våpasantaü suvåpasantaü. Api ca maü tvaü àvuso saïghamajjhepi imàni dasavatthåni puccheyyàsi tesaü bhikkhånaü sa¤¤attiyàti.

22. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sabbakàmiü saïghamajjhepi imàni dasavatthåni pucchi. Puññho puññho àyasmà sabbakàmi vissajjesi. Imàya kho pana vinayasaïgãtiyà satta bhikkhusatàni anånàni anadhikàni ahesuü. Tasmàyaü vinayasaïgãti sattasatikàti vuccatãti.

Sattasatikakkhandhakaü.

[PTS Page 308] [\q 308/] imamhi khandhake vatthu pa¤cavãsati.

Tassuddànaü: -

1. Dasavatthåni påretvà kammaü dåtena pàvisi

Cattàro puna råpa¤ca kosambi ca pàveyyako.

2. Maggo soreyya saïkassaü kaõõakujjaü udumbaraü

Aggaëaü sahajàtaü ca assosi kannu kho mayaü.

3. Pattanàvàya ujjavã rahosi upanàmayaü

Garu saïgho ca vesàlã mettà saïgho ubbàhikàti.

4. Kammaü ca parivàso ca samuccayo samathopi ca

Khudda senàsanaü bhedà vattåposatha bhikkhunã

Pa¤casatã sattasatã khandhakà cullavaggamhi

(Vuttà dvàdasamà siyuü)

Cullavaggo niññhito.