[BJT Vol V-4-2] [\z Vin /] [\w IVb /]
[PTS Vol V - 2] [\z Vin /] [\f II /]
[BJT Page 566] [\x 566/]
[PTS Page 294] [\q 294/]
Vinayapiñake
Cållavaggapàëi
(Dutiyo bhàgo)
Namo tassa bhagavato arahato sammà sambuddhassa.
12. Sattasatikakkhandhakaü
Pañhama bhàõavàraü
1. tena kho pana samayena vassasataparinibbute bhagavati vesàlikàvajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthuni dãpenti: kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgulakappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo. Kappati jalogipàtuü, 1 kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti.
2. Tena kho pana samayena àyasmà yaso kàkaõóakaputto vajjãsu càrikaü caramàno yena vesàli tadavasari. Tatra sudaü àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàliyaü viharati mahàvane kåñàgàrasàlàyaü. Tena kho pana samayena vosalikà vajjiputtakà bhikkhå tadahuposathe kaüsapàtiü udakena påretvà majjhe bhikkhåsaïghassa ñhapetvà àgatàgate vesàlike upàsake evaü vadenti: 2 dethàvuso saïghassa kahàpaõampi aóóhampi pàdampi màsakaråpampi. Bhavissati saïghassa parikkhàrena karaõãyanti. Evaü vutte àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike upàsake etadavoca: màvuso adattha saïghassa kahàpaõampi aóaóhampi pàdampi màsakaråpampi. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà, apetajàtaråparajatàti.
Evampi kho vesàlikà upàsakà àyasmatà yasena kàkaõóakaputtena vuccamànà adaüsu yeva saïghassa kahàpaõampi aóóhampi pàdampi màsakarupampi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå tassà rattiyà accayena taü hira¤¤aü bhikkhaggena pañiviüsaü3 ñhapetvà bhàjesuü.
3. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavocuü: [PTS Page 295] [\q 295/] eso te àvuso yasa hira¤¤assa pañiviüsoti. Natthi me àvuso hira¤¤assa pañiviüso nàhaü hira¤¤aü sàdiyàmãti.
1. Jalogiü pàtuü-machasaü 2. Vadanti-machasaü 3. Pañavisaü-machasaü.
[BJT Page 568] [\x 568/]
Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ayaü àvuso yaso kàkaõóakaputto upàsake saddhe pasanne akkosati, parihàsati, appasàdaü karoti. Handassa mayaü pañisàraõãyakammaü karomàti, te tassa pañisàraõiyakammaü akaüsu. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike vajjiputtake bhikkhå etadavoca: bhagavatà àvuso pa¤¤attaü pañisàraõãyakammakatassa bhikkhåno anudåto dàtabboti. Detha me àvuso anudåtaü bhikkhunti. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ekaü bhikkhuü sammannitvà àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa anudåtaü adaüsu.
4. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto anudåtena bhikkhunà saddhiü vesàliü pavisitvà vesàlike upàsake etadavoca: ahaü kiràyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi. Yohaü adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.
Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà sàvatthiyaü viharati jetavane anàthapiõóikassa àràme. Tatra kho àvuso bhagavà bhikkhå àmantesi: cattàro me bhikkhave candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Abbhaü bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Mahikà bhikkhave candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Dhåmarajo bhikkhave candimasåriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ràhu bhikkhave asurindo candimasuriyànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Ime kho bhikkhave cattàro candimasuriyànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà candimasuriyà na tapanti na bhàsanti na virocanti.
Evameva kho bhikkhave cattàrome samaõabràhmaõànaü upakkilesàyehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocanti. Katame cattàro? Santi bhikkhave eke samaõabràhmaõà suraü pivanti. Merayaü pivanti. Suràmerayapànà appañiviratà. Ayaü bhikkhave pañhamo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti. Na bhàsanti. Na virocanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà [PTS Page 296] [\q 296/] methunaü dhammaü patisevanti methunadhammà appañiviratà. Ayaü bhikkhave dutiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso
[BJT Page 570] [\x 570/]
Yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virovanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà jàtaråparajataü sàdiyanti jàtaråparajatapañiggahaõà appañiviratà. Ayaü bhikkhave tatiyo samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virocanti. Puna ca paraü bhikkhave eke samaõabràhmaõà micchàjivena jivikaü kappenti micchàjãvà appañiviratà. Ayaü bhikkhave catuttho samaõabràhmaõànaü upakkileso yena upakkilesena upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti, na bhàsanti. Na virovanti. Ime kho bhikkhave cattàro samaõabràhmaõànaü upakkilesà yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà na tapanti na bhàsanti na virocantãti. Idamavocàvuso bhagavà. Idaü vatvàna sugato athàparaü etadavoca satthà:
Ràgadosaparikkiliññhà eke samaõabràhmaõà
Avijjà nivutà posà piyaråpàbhinandino,
Suraü pivanti merayaü pañisevanti methunaü
Rajataü jàtaråpa¤ca sàdiyanti aviddasu.
Micchàjãvena jãvanti eke samaõabràhmaõà
Ete upakkilesà vuttà buddhenàdiccabandhunà.
Yehi upakkilesehi upakkiliññhà eke samaõabràhmaõà
Na tapanti na bhàsanti na virocanti1 asuddhà sarajà magà.
Andhakàrena onaddhà taõhàdàsà sanettikà
Vaóóhenti kañasiü ghoraü àdiyanti punabbhavanti.
Evaüvàdã kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi. Sohaü2 adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.
5. Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà ràjagahe viharati veëuvane kalandakanivàpe. Tena kho panàvuso samayena3 ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà kathà udapàdi: kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajatanti. Tena kho panàvuso samayena maõicåëako gàmaõi tassaü parisàyaü nisinno hoti.
1. Na vãrovanti-machasaü. ænaü 2. Yohaü-machasaü 3. Tena kho pana samayena-machasaü.
[BJT Page 572] [\x 572/]
Atha kho àvuso maõicåëako gàmaõã taü parisaü etadavoca: mà ayyo1 evaü avacuttha. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. [PTS Page 297] [\q 297/] nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Asakkhi kho àvuso maõicåëako gàmaõã taü parisaü sa¤¤àpetuü.
6. Atha kho àvuso maõicåëako gàmiõã taü parisaü sa¤¤àpetvà yena bhagavà tenupasaïkami. Upasaükamitvà bhagavantaü abhivàdetvà ekamantaü. Nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àvuso maõicåëako gàmaõã bhagavantaü etadavoca: idha bhante ràjantepure ràjaparisàyaü sannisinnànaü sannipatitànaü ayamantarà2 kathà udapàdi: kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Pañigaõhanti3 samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajatanti. Evaü vutte ahaü taü bhante parisaü etadavocaü: mà ayyo evaü avacuttha. Na kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhittamaõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Asakkhiü kho ahaü bhante taü parisaü sa¤¤àpetuü. Kaccàhaü bhante evaü vyàkaramàno vuttavàdi ceva bhagavato homi. Na ca bhagavantaü abhåtena abbhàcikkhàmi. Dhammassa cànudhammaü vyàkaromi. Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchatãti?
Taggha tvaü gàmaõi evaü vyàkaramàno vuttavàdi ceva me ahosi. Na ca maü abhåtena abbhàcikkhasi. Dhammassa cànudhammaü vyàkarosi. Na ca koci sahadhammiko vàdànupàto gàrayhaü ñhànaü àgacchati. Na hi gàmaõi kappati samaõànaü sakyaputtiyànaü jàtaråparajataü. Na sàdiyanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Na pañigaõhanti samaõà sakyaputtiyà jàtaråparajataü. Nikkhitta maõisuvaõõà samaõà sakyaputtiyà apetajàtaråparajatàti. Yassa kho gàmaõã jàtaråparajataü kappati, pa¤capi tassa kàmaguõà kappanti. Yassa pa¤cakàmaguõà kappanti, ekaüsenetaü gàmaõi dhàreyyàsi assamaõadhammo asakyaputtiyadhammoti. Apicàhaü gàmaõi evaü vadàmi: tiõaü tiõatthikena pariyesitabbaü. Dàruü dàrutthikena pariyesitabbaü. Sakañaü sakañatthikena pariyesitabbaü. Puriso purisatthikena pariyesitabbo. Natvevàhaü gàmaõi kenaci pariyàyena jàtaråparajataü sàditabbaü pariyesitabbanti vadàmiti. Evaüvàdã kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi paribhàsàmi appasàdaü karomi. Sohaü adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmi.
1. Ayyà- machasaü 2. Ayamantara-machasaü 3. Pariggaõhanti-machasaü
[BJT Page 574] [\x 574/]
7. Ekamidaü àvuso samayaü bhagavà tattheva1 ràjagahe àyasmantaü upanandaü sakyaputtaü àrabbha jàtaråparajataü pañikkhipi sikkhàpadaü ca pa¤¤àpesi. Evaüvàdi kiràhaü àyasmante upàsake saddhe pasanne akkosàmi, paribhàsàmi, appasàdaü karomi sohaü [PTS Page 298] [\q 298/] adhammaü adhammoti vadàmi. Dhammaü dhammoti vadàmi. Avinayaü avinayoti vadàmi. Vinayaü vinayoti vadàmãti. Evaü vutte vesàlikà upàsakà àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavocuü: ekova bhaneta ayyo yaso kàkaõóakaputto samaõo sakyaputtiyo. Sabbevime assamaõà asakyaputtiyà. Vasatu bhante ayyo yaso kàkaõóakaputto vesàliyaü. Mayaü ayyassa yasassa kàkaõóakaputtassa ussukkaü karissàma cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vesàlike upàsake sa¤¤àpetvà anudåtena bhikkhunà saddhiü àràmaü agamàsi.
8. Atha kho vesàlikà vajjiputtakàbhikkhå anudåtaü bhikkhåü pucchiüsu: khamàpità àvuso yasena kàkaõóakaputtena vesàlikà upàsakàti? Upàsakehi pàpikà no àvuso katà2. Ekova yaso kàkaõóakaputto samaõo sakyaputtiyo kato. Sabbeva mayaü assamaõà asakyaputtiyà katàti.
Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå ayaü àvuso yaso kàkaõóakaputto amhehi asammato gihãnaü pakàsesi. Handassa mayaü ukkhepanãyakammaü karomàti. Te tassa ukkhepanãyakammaü kattukàmà sannipatisuü. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto vehàsaü abbhuggantvà kosambiyaü paccuññhàsi. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto pàveyyakàna¤ca avantidakkhiõàpathakàna¤ca bhikkhånaü santike dåtaü pàhesi: àgacchantu àyasmantà imaü adhikaraõaü àdiyissàma, pure adhammo dãppati dhammo pañibàhãyati, avinayo dippati vinayo pañibàhãyati, pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti. Avinayavàdino balavanto honti vinayavàdino dubbalà hontãti. Tena kho pana samayena àyasmà sambhuto sàõavàsã ahogaïge pabbate pañivasati. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto yena ahogaïgà pabbato yenàyasmà sambhåto sàõavàsã tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sambhåtaü sàõavàsiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmantaü sambhåtaü sàõavàsiü etadavoca:
-------------------
1. Tattheva-machasaü. ænaü 2. Pàpikaü no àvuso kataü-machasaü.
[BJT Page 576] [\x 576/]
Ime bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthåni dãpenti kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgula kappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo. Kappati jalogipàtuü1. Kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti. [PTS Page 299] [\q 299/] handa mayaü bhante imaü adhikaraõaü àdiyissàma. Pure adhammo dippati dhammo pañibàhãyati. Avinayo dippati vinayo pañibàhãyati. Pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti avinayavàdino balavanto honti vinayavàdino dubbalà hontãti. Evamàvusoti kho àyasmà sambhuto sàõavàsã àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa paccassosi.
9. Atha kho saññhimattà pàveyyakà bhikkhå sabbe àra¤¤ikà, sabbe piõóapàtikà, sabbe paüsukulikà, sabbe tecivarikà, sabbeva arahanto ahogaïge pabbate sannipatiüsu. Aññhaasãtimattà avanti dakkhiõàpathakà bhikkhå appekacce àra¤¤ikà, appekacce piõóapàtikà, appekacce paüsukulikà, appekacce tecãvarikà sabbeva arahanto ahogaïge pabbate sannipatiüsu.
Atha kho therànaü bhikkhånaü mantayamànànaü etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Kathaü nu kho mayaü pakkhaü labheyyàma yena mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti. Tena kho pana samayena àyasmà revato soreyye pañivasati bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvi lajji kukkuccako sikkhàkàmo. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: ayaü kho àyasmà revato soreyye pañivasati bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvi lajji kukkuccako sikkhàkàmo sace mayaü àyasmantaü revataü pakkhaü labhissàma evaü mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti.
Assosi kho àyasmà revato dibbàya sotadhàtuyà visuddhàya atikkantamànusikàya therànaü bhikkhånaü mantayamànànaü sutvànassa etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Na kho metaü patiråpaü yohaü evaråpe adhikaraõe osakkeyyaü. Idàni ca pa te bhikkhå àgacchissanti. Sohaü tehi àkiõõo na phàsuü gamissàmi. Yannunàhaü pañigacceva gaccheyyanti. Atha kho àyasmà revato soreyyà saïkassaü agamàsi.
1. Jalogiü pàtuü-machasaü 2. Phàsu-machasaü.
[BJT Page 578] [\x 578/]
10. Atha kho therà bhikkhå soreyyaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato saïkassaü gatoti. Atha kho àyasmà revato saïkassà kaõõakujjaü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå saïkassaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato kaõõakujjaü gatoti. Atha kho àyasmà revato kaõõakujjà udumbaraü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå kaõõakujjaü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato udumbaraü gatoti. [PTS Page 300] [\q 300/] atha kho àyasmà revato udumbarà aggaëapuraü agamàsi. Atha kho therà bhikkhå udumbaraü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàhaüsu: esàyasmà revato aggaëapuraü gatoti. Atha kho àyasmà revato aggaëapurà sahajàtiü agamàsi. Atha kho therà bhikkhu aggaëapuraü gantvà pucchiüsu kahaü àyasmà revatoti. Te evamàvaüsu: esàyasmà revato sahajàtiü gatoti. Atha kho therà bhikkhå àyasmantaü revataü sahajàtiyà sambhàvesuü.
11. Atha kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmantaü yasaü kàkaõóakaputtaü etadavoca: ayaü àvuso àyasmà revato bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvã lajji kukkuccako sikkhàkàmo sace mayaü àyasmantaü revataü pa¤haü pucchissàma pañibalo àyasmà revato ekeneva pa¤hena sakalampi rattiü vãtinàmetuü. Idàni ca panàyasmà revato antevàsikaü sarabhàõakaü bhikkhuü ajjhesissati. So tvaü tassa bhikkhuno sarabha¤¤apariyosàne àyasmantaü revataü upasaïkamitvà imàni dasavatthåni puccheyyàsãti.
Evambhanteti kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmato sambhutassa sàõavàsissa paccassosi. Atha kho àyasmà revato antevàsikaü sarabhàõakaü bhikkhuü ajjhesi. Atha kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto tassa bhikkhuno sarabha¤¤apariyosàne yenàyasmà revato tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà yaso kàkaõóakaputto àyasmantaü revataü etadavoca:
12. 1. Kappati bhante siïgiloõakappoti. Ko so àvuso siïgiloõakappoti. Kappati bhante siïginà loõaü pariharituü, yattha aloõikaü bhavissati-tattha paribhu¤jissàmãti. Nàvuso kappatãti.
[BJT Page 580] [\x 580/]
2. Kappati bhante dvaïgulakappoti. Ko so àvuso dvaïgula kappoti. Kappati bhante dvaïgulàya chàyàya vãtivattàya vikàle bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti.
3. Kappati bhante gàmantarakappoti. Ko so àvuso gàmantarakappoti. Kappati bhante idàni gàmantaraü gamissàmãti bhuttàvinà pavàritena anatirittaü bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti.
4. Kappati bhante àvàsakappoti. Ko so àvuso àvàsakappoti. Kappati bhante sambahulà àvàsà samànasãmà nànuposathaü kàtunti. Nàvuso kappatãti.
5. [PTS Page 301] [\q 301/] kappati bhante anumatikappoti. Ko so àvuso anumati kappoti? Kappati bhante vaggena saïghena kammaü kàtuü àgate bhikkhå anujànissàmàti1. Nàvuso kappatãti.
6. Kappati bhante àciõõakappoti? Ko so àvuso àciõõakappoti. Kappati bhante idaü me upajjhàyena ajjhàciõõaü idaü me àcariyena ajjhàciõõanti taü ajjhàcaritunti. âciõõakappo kho àvuso ekacco kappati ekacco na kappatãti.
7. Kappati bhante amathitakappoti. Ko so àvuso amathitakappoti. Kappati bhante yaü taü khãraü khãrabhàvaü vijahitaü asampattaü dadhibhàvaü taü bhuttàvinà pavàritena anatirittaü pàtunti, nàvuso kappatãti.
8. Kappati bhante jalogipàtunti. Ko so àvuso jalogãti3. Kappati bhante yà sà surà asuttà4 asampattà majjabhàvaü. Taü pàtunti. Nàvuso kappatãti.
9. Kappati bhante adasakaü nisãdananti. Nàvuso kappatãti.
10. Kappati bhante jàtaråparajatanti. Nàvuso kappatãti.
Ime kho bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü imàni dasavatthåni dãpenti. Handa mayaü bhante imaü adhikaraõaü àdiyàma5, pure adhammo dippati dhammo pañibàhãyati. Avinayo dippati vinayo pañibàhãyati. Pure adhammavàdino balavanto honti dhammavàdino dubbalà honti. Avinayavàdino balavanto honti. Vinayavàdino dubbalà hontãti. Evamàvusoti kho àyasmà revato àyasmato yasassa kàkaõóakaputtassa paccassosi.
Pañhamabhàõavàraü niññhitaü.
1. Anumànessàmàti-machasaü 2. Jalogiü pàtunti-machasaü 3. Kà sà àvuso jalogãti-machasaü 4. âsutà-machasaü 5. âdiyissàma-machasaü.
[BJT Page 582] [\x 582/]
Dutiyabhàõavàraü
13. Assosuü kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå yaso kira kàkaõóakaputto imaü1 adhikaraõaü àdiyitukàmo pakkhaü pariyesati. Labhati ca kira pakkhanti. Atha kho vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü etadahosi: idaü kho adhikaraõaü kakkhaëa¤ca vàla¤ca. Kannu kho2 mayaü pakkhaü labheyyàma yena mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assamàti. Atha kho vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü etadahosi: ayaü kho àyasmà revato bahussuto àgatàgamo dhammadharo vinayadharo màtikàdharo paõóito vyatto medhàvã lajji kukkuccako sikkhàkàmo. Sace mayaü àyasmantaü revataü pakkhaü labheyyàma evaü mayaü imasmiü adhikaraõe balavantatarà assàmàti.
Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå pahåtaü sàmaõakaü parikkhàraü pañiyàdesuü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå taü sàmaõakaü parikkhàraü àdàya nàvàya sahajàtiü ujjaviüsu. Nàvàya [PTS Page 302] [\q 302/] paccorohitvà a¤¤atarasmiü rukkhamåle bhattavissaggaü karonti.
14. Atha kho àyasmato sàëhassa rahogatassa pañisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapàdi. Ko nu kho dhammavàdino pàcinakà và bhikkhå pàveyyakà vàti. Atha kho àyasmato sàëhassa dhamma¤ca vinaya¤ca3 paccavekkhantassa etadahosi: adhammavàdino pàcãnakà bhikkhu dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Atha kho a¤¤atarà suddhàvàsakàyikà devatà àyasmato sàëhassa cetasà ceto parivitakkama¤¤àya seyyathàpi nàma balavà puriso sammi¤jitaü và bàhaü pasàreyya pasàritaü và bàhaü sammi¤jeyya evameva suddhàvàsesu devesu antarahità àyasmato sàëhassa pamukhe4 pàturahosi. Atha kho sà devatà àyasmantaü sàëhaü etadavoca: sàdhu sàdhu5 bhante sàëha, adhammavàdino6 pàcinakà bhikkhå dhammavàdino7 pàveyyakà bhikkhå. Tena hi bhante sàëha, yathà dhammo tathà tiññhàhãti. Pubbepi càhaü devate etarahi ca yathà dhammo tathà ñhito. Api càhaü na tàva diññhiü àvãkaromi. Appevanàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.
1. Idaü-machasaü 2. Kiü nu kho -machasaü 3. Vinaya¤ca cetasà paccavekkhantassa-machasaü 4. Sammukho-machasaü 5. Sàdhu-machasaü 6. Adhammavàdi-machasaü. ænaü 7. Dhammavàdi-machasaü.
[BJT Page 584] [\x 584/]
15. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå taü sàmaõakaü parikkhàraü àdàya yenàyasmà revato tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü etadavocuü: pañigaõhàtu bhante thero sàmaõakaü parikkhàraü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampãti. Alaü àvuso, paripuõõaü me pattacãvaranti. Na icchi pañiggahetuü.
Tena kho pana samayena uttaro nàma bhikkhu vãsati vasso àyasmato revatassa upaññhàko hoti atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå yenàyasmà uttaro tenupasaïkamiüsu. Upasaïkamitvà àyasmantaü uttaraü etadavocuü. Pañigaõhàtu àyasmà uttaro sàmaõakaü parikkhàraü pattampi cãvarampi nisãdanampi såcigharampi kàyabandhanampi parissàvanampi dhammakarakampãti. Alaü àvuso paripuõõaü me pattacãvaranti. Na icchi pañiggahetuü.
Manussà kho àvuso uttara, bhagavato sàmaõakaü parikkhàraü upanàmenti. Sace bhagavà pañigaõhàti teneva te attamanà honti. No ce bhagavà pañigaõhàti àyasmato ànandassa upanàmenti. Pañigaõhàtu bhante thero sàmaõakaü parikkhàraü, yathà bhagavatà pañiggahito evameva so bhavissatãti. Pañigaõhàtu àyasmà uttaro sàmaõakaü [PTS Page 303] [\q 303/] parikkhàraü. Yathà therena pañiggahito evameva so bhavissatãti.
16. Atha kho àyasmà uttaro vesàlikehi vajjiputtakehi bhikkhåhi nippãëiyamàno ekaü cãvaraü aggahesi. Vadeyyàthàvuso yenatthoti. Ettakaü àyasmà uttaro theraü vadetu: ettakaü bhante thero saïghamajjhe vadetu. Puratthimesu janapadesu buddhà bhagavanto uppajjanti. Dhammavàdino pàcãnakà bhikkhå adhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Evamàvusoti kho àyasmà uttaro vesàlikànaü vajjiputtakànaü bhikkhånaü pañissutvà yenàyasmà revato tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü revataü etadavoca: ettakaü bhante thero saïghamajjhe vadetu. Puratthimesu janapadesu buddhà bhagavanto uppajjanti. Dhammavàdino pàcinakà bhikkhå adhammavàdino pàvyeyakà bhikkhåti.
[BJT Page 586] [\x 586/]
Adhamme maü tvaü bhikkhå niyojesãti thero àyasmantaü uttaraü paõàmesi. Atha kho vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå àyasmantaü uttaraü etadavocuü: kiü àvuso uttaraü thero àhàti. Pàpikaü no àvuso kataü. Adhamme maü tvaü bhikkhu niyojesãti thero maü paõàmesãti.
Nanu tvaü àvuso vuóóho vãsativassosãti, àmàvusoti. Api ca mayaü garunissayaü gaõhàmàti.
17. Atha kho saïgho taü adhikaraõaü cinicchinitukàmo sannipati. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho. Sace mayaü imaü adhikaraõaü idha våpasameyyàma1 siyàpi måladàyakà bhikkhå puna kammàya ukkoñeyyuü. Yadi saïghassa pattakallaü yatthevimaü adhikaraõaü samuppannaü. Saïgho tatthevimaü adhikaraõaü våpasameyyàti. Atha kho therà bhikkhå vesàliü agamaüsu taü adhikaraõaü cinicchinitukàmà.
18. Tena kho pana samayena sabbakàmã nàma pathavyà saïghatthero visaüvassasatiko2 upasampadàya àyasmato ànandassa saddhivihàriko vesàliyaü pañivasati. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sambhutaü sàõavàsiü etadavoca: ahaü àvuso yasmiü vihàre sabbakàmi thero viharati taü vihàraü upagacchàmi. So tvaü kàlasseva àyasmantaü sabbakàmiü upasaïkamitvà imàni dasavatthuni puccheyyàsãti. Evambhanteti kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmato revatassa paccassosi. Atha kho àyasmà revato yasmiü vihàre sabbakàmã thero viharati taü vihàraü upaga¤chi.
Gabbhe àyasmato sabbakàmissa senàsanaü pa¤¤attaü hoti gabbha pamukhe àyasmato revatassa. Atha kho àyasmà revato ayaü [PTS Page 304] [\q 304/] thero mahallako na nipajjatãti na seyyaü kappesi. âyasmà sabbakàmã ayaü bhikkhu àgantuko kilanto na nipajjatãti na seyyaü kappesi.
1. Våpasamessàma-machasaü 2. Vãsavassasatiko-machasaü.
[BJT Page 588] [\x 588/]
Atha kho àyasmà sabbakàmã rattiyà paccåsasamayaü paccuññhàya àyasmantaü revataü etadavoca: katamena tvaü bhåmmi vihàrena etarahi bahulaü viharasãti. Mettàvihàrena kho ahaü bhante etarahi bahulaü viharàmãti. Kullakavihàrena kira tvaü bhummi etarahi bahulaü viharasi' kullakavihàro eso bhummã yadidaü mettàti.
Pubbepi me bhante gihãbhåtassa àciõõà mettà. Tenàhaü etarahipi mettàvihàrena bahulaü viharàmi. Api ca kho mayà cirapattaü arahattaü. Thero pana bhante katamena vihàrena etarahi bahulaü viharatãti. Su¤¤atà vihàrena kho ahaü bhummã etarahi bahulaü viharàmãti?
Mahàpurisavihàrena kira bhante thero etarahi bahulaü viharati. Mahàpurisavihàro eso bhante yadidaü su¤¤atàti. Pubbepi me bhummi gihãbhåtassa àciõõà su¤¤atà. Tenàhaü etarahipi su¤¤atàvihàrena bahulaü viharàmi. Api ca mayà cirapattaü arahattanti. Aya¤carahi therànaü bhikkhånaü antarà kathà vippakatà.
19. Athàyasmà sambhuto sàõavàsã tasmiü anuppatte hoti. Atha kho àyasmà sambhåto sàõavàsã yenàyasmà sabbakàmi tenupasaïkami. Upasaïkamitvà àyasmantaü sabbakàmiü abhivàdetvà ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho àyasmà sambhåto sàõavàsã àyasmantaü sabbakàmiü etadavoca: ime bhante vesàlikà vajjiputtakà bhikkhå vesàliyaü dasavatthåni dãpenti: kappati siïgiloõakappo. Kappati dvaïgulakappo. Kappati gàmantarakappo. Kappati àvàsakappo. Kappati anumatikappo. Kappati àciõõakappo. Kappati amathitakappo kappati jalogi pàtuü kappati adasakaü nisãdanaü. Kappati jàtaråparajatanti. Therena bhante upajjhàyassa måle bahu dhammo ca vinayo ca pariyatto therassa bhante dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa kathaü hoti ke nu kho dhammavàdino pàcãnakà và bhikkhå pàveyyakà vàti.
[BJT Page 590] [\x 590/]
Tayàpi kho àvuso upajjhàyassa måle bahu dhammo ca vinayo ca pariyatto. Tuyhaü panàvuso dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa kathaü hoti, kenu kho dhammavàdino pàcãnakà và bhikkhu pàveyyakà vàti. Mayhaü kho bhante dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa evaü hoti: adhammavàdino pàcinakà bhikkhu dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Apicàhaü na tàva diññhiü àvãkaromi appeva nàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.
Mayhampi kho àvuso dhamma¤ca vinaya¤ca paccavekkhantassa evaü [PTS Page 305] [\q 305/] hoti: adhammavàdino pàcãnakà bhikkhå dhammavàdino pàveyyakà bhikkhåti. Apicàhaü na tàva diññhiü àvãkaromi appevanàma maü imasmiü adhikaraõe sammanneyyàti.
20. Atha kho saïgho taü adhikaraõaü vinicchinitukàmo sannipati. Tasamiü kho pana adhikaraõe vinicchiyamàne anaggànã ceva bhassàni jàyanti. Na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho imaü adhikaraõaü ubbàhikàya våpasameyya. Saïgho cattàro pàcãnake bhikkhu cattàro pàveyyake bhikkhå uccini. Pàcãnakànaü bhikkhånaü àyasmanta¤ca sabbakàmiü àyasmanta¤ca sàëhaü àyasmanta¤ca khujjasobhitaü àyasmanta¤ca vàsabhagàmikaü. Pàveyyakànaü bhikkhånaü àyasmanta¤ca revataü. âyasmanta¤ca sambhåtaü sàõavàsiü. âyasmanta¤ca yasaü kàkaõóakaputtaü. âyasmanta¤ca sumanaü. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Yadi saïghassa pattakallaü saïgho cattàro pàcãnake bhikkhå cattàro pàveyyake bhikkhå sammanneyya ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Esà ¤atti.
Suõàtu me bhante saïgho. Amhàkaü imasmiü adhikaraõe vinicchiyamàne anaggàni ceva bhassàni jàyanti na cekassa bhàsitassa attho vi¤¤àyati. Saïgho cattàro pàcãnake bhikkhå cattàro pàveyyake bhikkhå sammannati ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Yassàyasmato khamati catuõõaü pàcãnakànaü bhikkhånaü catuõõaü pàveyyakànaü bhikkhånaü sammuti ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. So tuõhassa. Yassa nakkhamati so bhàseyya.
[BJT Page 592] [\x 592/]
Sammatà saïghena cattàro pàcãnakà bhikkhu cattàro pàveyyakà bhikkhå ubbàhikàya imaü adhikaraõaü våpasametuü. Khamati saïghassa tasmà tuõhã. Evametaü dhàrayàmãti.
21. Tena kho pana samayena ajito nàma bhikkhu dasavasso saïghassa pàtimokkhuddesako hoti. Atha kho saïgho àyasmantampi ajitaü sammanti therànaü bhikkhånaü àsanapa¤¤àpakaü. Atha kho therànaü bhikkhånaü etadahosi: kattha nu kho mayaü imaü adhikaraõaü våpasameyyàmàti. Atha kho therànaü bhikkhånaü [PTS Page 306] [\q 306/] etadahosi: ayaü kho vàlikàràmo ramaõiyo appasaddo appanigghoso. Yannåna mayaü vàlikàràme imaü adhikaraõaü våpasameyyàmàti. Atha kho therà bhikkhå vàlikàràmaü agamaüsu taü adhikaraõaü vinicchinitukàmà. Atha kho àyasmà revato saïghaü ¤àpesi: suõàtu me bhante saïgho. Yadi saïghassa pattakallaü ahaü àyasmantaü sabbakàmiü vinayaü puccheyyanti. âyasmà sabbakàmã saïghaü ¤àpesi: suõàtu me àvuso saïgho yadi saïghassa pattakallaü ahaü revatena vinayaü puññho vissajjeyyanti. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sabbakàmiü etadavoca.
1. Kappati bhante siïgiloõakappoti. Ko so àvuso siïgiloõakappoti. Kappati bhante siïginà loõaü pariharituü yattha aloõikaü bhavissati tattha paribhu¤jissàmãti. Nàvuso kappatãti, kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Sannidhikàrakabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü pañhamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü pañhamaü salàkaü nikkhipàmi.
2. Kappati bhante dvaïgulakappoti. Ko so àvuso dvaïgulakappoti. Kappati bhante dvaïgulàya chàyàya vãtivattàya vikàle bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti ràjagahe suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Vikàlabhojane pàcittiyanti suõàtu me bhante saïgho idaü dutiyaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü dutiyaü salàkaü nikkhipàmi.
[BJT Page 594] [\x 594/]
3. Kappati bhante gàmantarakappoti. Ko so àvuso gàmantarakappoti. Kappati bhante idàni gàmantaraü gamissàmãti bhuttàvinà pavàritena anatirittaü bhojanaü bhu¤jitunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Anatirittabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü tatiyaü vatthuü saïghena viniccitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü tatiyaü salàkaü nikkhipàmi.
4. Kappati bhante àvàsakappoti. Ko so àvuso àvàsa kappoti. Kappati bhante sambahulà àvàsà samànasãmà nànuposathaü kàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Ràjagahe uposathasa¤¤utteti. Kiü àpajjatãti. Vinayàtisàre dukkañanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü catutthaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü idaü catutthaü salàkaü nikkhipàmi.
5. Kappati bhante anumatikappoti. Ko so àvuso anumatikappoti. Kappati bhante vaggena saïghena kammaü kàtuü àgate bhikkhu anujànissàmàti. Nàvuso [PTS Page 307] [\q 307/] kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Campeyyake vinayavatthusminti. Kiü àpajjatãti. Vinayàtisàre dukkañanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü pa¤camaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü pa¤camaü salàkaü nikkhipàmi.
6. Kappati bhante àciõõakappoti. Ko so àvuso àciõõakappoti. Kappati bhante idaü me upajjhàyena ajjhàciõõaü idaü me àcariyena ajjhàciõõaü taü ajjhàcaritunti. âciõõakappo kho àvuso ekacco kappati ekacco na kappatãti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü chaññhaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü chaññhaü salàkaü nikkhipàmi.
[BJT Page 596] [\x 596/]
7. Kappati bhante amathitakappoti. Ko so àvuso amathitakappoti, kappati bhante yaü taü khãraü khãrabhàvaü vijahitaü asampattaü dadhibhàvaü, taü bhuttàvinà pavàritena anatirittaü pàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Anatirittabhojane pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü sattamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü sattamaü salàkaü nikkhipàmi.
8. Kappati bhante jalogiü pàtunti. Ko so àvuso jalogãti. Kappati bhante yà sà surà asuttà asampattà majjabhàvaü, sà pàtunti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Kosambiyaü suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Suràmerayapàne pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü aññhamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthu sàsanaü. Idaü aññhamaü salàkaü nikkhipàmi.
9. Kappati bhante adasakaü nisãdananti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Sàvatthiyà suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Chedanake pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü navamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü navamaü salàkaü nikkhipàmi.
10. Kappati bhante jàtaråparajatanti. Nàvuso kappatãti. Kattha pañikkhittanti. Ràjagahe suttavibhaïgeti. Kiü àpajjatãti. Jàtaråparajatapañiggahaõe pàcittiyanti. Suõàtu me bhante saïgho. Idaü dasamaü vatthuü saïghena vinicchitaü. Itipidaü vatthuü uddhammaü ubbinayaü apagatasatthusàsanaü. Idaü dasamaü salàkaü nikkhipàmi.
[BJT Page 598] [\x 598/]
Suõàtu me bhante saïgho. Imàni dasa vatthuni saïghena vinicchitàni. Itipimàni dasavatthåni uddhammàni ubbinayàni apagatasatthusàsanànãti. Nihatametaü àvuso adhikaraõaü santaü våpasantaü suvåpasantaü. Api ca maü tvaü àvuso saïghamajjhepi imàni dasavatthåni puccheyyàsi tesaü bhikkhånaü sa¤¤attiyàti.
22. Atha kho àyasmà revato àyasmantaü sabbakàmiü saïghamajjhepi imàni dasavatthåni pucchi. Puññho puññho àyasmà sabbakàmi vissajjesi. Imàya kho pana vinayasaïgãtiyà satta bhikkhusatàni anånàni anadhikàni ahesuü. Tasmàyaü vinayasaïgãti sattasatikàti vuccatãti.
Sattasatikakkhandhakaü.
[PTS Page 308] [\q 308/] imamhi khandhake vatthu pa¤cavãsati.
Tassuddànaü: -
1. Dasavatthåni påretvà kammaü dåtena pàvisi
Cattàro puna råpa¤ca kosambi ca pàveyyako.
2. Maggo soreyya saïkassaü kaõõakujjaü udumbaraü
Aggaëaü sahajàtaü ca assosi kannu kho mayaü.
3. Pattanàvàya ujjavã rahosi upanàmayaü
Garu saïgho ca vesàlã mettà saïgho ubbàhikàti.
4. Kammaü ca parivàso ca samuccayo samathopi ca
Khudda senàsanaü bhedà vattåposatha bhikkhunã
Pa¤casatã sattasatã khandhakà cullavaggamhi
(Vuttà dvàdasamà siyuü)
Cullavaggo niññhito.